“Talvised teeolud võivad olla üllatavalt keerulised ning enamasti põhjustab ohtu kombinatsioon kehvast nähtavusest, muutuvatest teeoludest ja ootamatutest objektidest, nagu näiteks metsloomad,” rääkis autode täisteenusrenti pakkuva ettevõtte Mobire teenindusjuht Gert Vatt.
Lumi ja jää muudavad teekatte libedaks ning sõiduki pidurdusteekond võib oluliselt pikeneda. Must jää, mis on peaaegu nähtamatu, võib tekkida eriti ootamatult ja viia auto kontrolli kaotamiseni. Vatt tõdes, et must jää on ohuks just sellistel talvedel, kus õhutemperatuur liigub plusside ja miinuste vahel ning vihmast märg tee temperatuuri langedes külmub.
Teiseks suureks riskiteguriks on pimedus, mis teeb keerulisemaks teepinna, märgiste ja ohtude jälgimise. Lisaks võivad pimedas ootamatult teele sattuda ka metsloomad. “Pimedus, tihe lume- või vihmasadu vähendavad nähtavust ning kui lisada veel ka kehvad teeolud ning teele hüppavad metsloomad, on õnnetused kerged juhtuma, kui autojuht ei vali sobilikku sõidustiili, -kiirust või sõiduk ei ole talveks valmis,” rääkis Vatt.
Libedad olukorrad teel
Talvised sõidutingimused võivad tekitada erinevaid libedaid olukordi. Gert Vatt tõi välja neist sagedasemad ning andis juhised, kuidas õigesti reageerida, et õnnetust vältida.
- Rehvi libisemine tekib siis, kui rehvid kaotavad kontakti teega. Kui sõiduk hakkab libisema, võta jalg gaasipedaalilt ja lase sõidukiirusel loomulikult väheneda.
- Kui libedal teel järsult pidurdada, võivad rattad blokeeruda ning juht võib kaotada kontrolli auto üle. Sellisel juhul võta jalg pidulit, kuni haakuvus taastub ning seejärel pidurda sujuvalt pidurdust suurendades.
- Alajuhtimine esineb, kui kurvi sisenedes kaotavad esirattad teega haakuvuse, auto üle kaob kontroll ning seda pole võimalik kurvi juhtida. Enamasti on alajuhtimise põhjuseks kurvi sõites vale sõidukiiruse valimine ning võimaliku libedusega mitte arvestamine. Kui see juhtub, võta jalg gaasipedaalilt ja suuna rool rahulikult sinna, kuhu tahad minna.
- Ülejuhtimine tekib, kui auto tagarattad kaotavad teega haakuvuse ja auto tagaosa hakkab küljelt küljele libisema. Kõige sagedamini esineb seda tagaveoliste või neliveoliste autode puhul tagarataste libisemise tõttu. Et auto üle kontroll taastada, võta jalg gaasipedaalilt ja pööra õrnalt rooli ja säilita esialgne sõidusuund. Ära pidurda ja väldi rooli järsku pööramist – see võib tekitada vastulibisemise ja hoogsaid piruette vastassuunas.
- Vesiliug tekib märjal pinnal, kui rehvi ja tee vahel olev vesi ei jõua piisavalt kiiresti ära liikuda ning auto "ujub". Sel juhul ära tee järsku pidurdust või roolimuutust – vähenda kiirust gaasipedaalilt eemaldumise kaudu ja hoia rooli sirgelt, kuni kontakt taastub.
“Kohtumised” metsloomadega
Metsloomadega kokkupõrked on talvisel perioodil Eestis üsna sagedased ning võivad olla ohtlikud nii autojuhtidele kui ka loomadele. Transpordiameti andmetel registreeritakse Eestis talvel tuhandeid suurulukitega seotud liiklusõnnetusi.
Vatt rõhutas, et metsloomaga seotud õnnetuse puhul on esmatähtis peatuda tee serval turvalises kohas, lülitada sisse ohutuled ning veenduda, et autost väljudes on ka inimene ise teistele liiklejatele nähtav ning helkuri või helkurvestiga varustatud. Kui õnnetuse tõttu on mõni inimene viga saanud, siis peaks helistama hädaabinumbrile 112.
“Kui olukord on turvaline ning keegi viga saanud ei ole, siis peaks hukkunud või vigasaanud loomast teatama infotelefonile 1247, andes võimalikult täpse asukoha ja õnnetuses osalenud looma kirjelduse. Seda peaks tegema ka siis, kui loom on õnnetuspaigast põgenenud, sest see info aitab jahimeestel reageerida ning vajadusel teelt ohtlikud jäägid eemaldada,” kirjeldas Vatt, mida peaks metsloomaga seotud õnnetuse puhul tegema. Ta lisas, et mitte mingil juhul ei tohiks suurele ulukile ise läheneda, sest viga saanud loom võib olla ohtlik ning tavainimesel võib olla keeruline hinnata, kas loom on hukkunud või mitte.
Ettevaatus on parim ennetus
Talvised teed võivad pakkuda imelisi elamusi, kuid nende nautimiseks on oluline mõista ohtusid ja olla valmis olukordadeks, mis võivad tekkida. “Ohutus on juhi ja kaasreisijate jaoks alati esmatähtis – seega planeeri ette, ole tähelepanelik ning kohanda sõidustiil vastavalt teeoludele. Selline lähenemine aitab tagada, et jõuad sihtkohta turvaliselt ja meeldejäävalt,” märkis Vatt.
Enne pikemale talvisele sõidule minekut tee järgmist:
- Kontrolli rehve – talverehvid või naastrehvid on hädavajalikud.
- Kontrolli pidureid, tulede tööd ja akut.
- Kata klaasipesuvedelik külmakindlaga ning puhasta klaasid enne teele asumist.
- Planeeri marsruut ja jälgi ilmaprognoosi.
- Vali päevane aeg sõiduks, kui võimalik – valges on ohutum.
- Pikema sõidu puhul tee kindlaks, kus on võimalik teha peatusi ja puhata.
- Veendu, et autos on hädapiduri kolmikutäkk, jääkraabits ja helkurvest.
- Hoia autos piisavalt kütust – talvised tingimused võivad sõiduaega pikendada.
