See polnud siis päris operatsioonisüsteem, vaid pigem graafiline kasutajaliides tekstipõhise MS-DOS-i peal. Windows 1.0 oli aga suur hüpe edasi: see andis arvutikasutajatele uue viisi oma masinate visuaalseks kasutamiseks hiire ja akende abil.
Microsofti asutajad Bill Gates ja Paul Allen nägid 1980. aastate alguses, et graafiline kasutajaliides saab olema arvutite tulevik. Neid inspireeris eriti uurimiskeskuse Xerox PARC väljatöötatud kasutajaliides, mis oli mõjutanud ka Apple´i Macintoshi loomist. Microsoft tahtis tuua sarnase kasutajakogemuse IBM PC-le ja selle kloonidele.
Windows 1.0 arendamine algas ametlikult 1983. aastal ja projekt oli algselt tuntud kui Interface Manager. Kui see lõpuks 20. novembril 1985 välja anti, oli vastuvõtt ettevaatlikult uudishimulik. Windows 1.0 vajas töötamiseks MS-DOS-i versiooni 2.0 või uuemat ja vähemalt 256 kilobaiti muutmälu, mis oli tolleaegsete arvutite kohta üllatavalt vähe.
Kasutajaliides koosnes lihtsatest akendest, menüüdest ja ikoonidest. See hõlmas põhilisi tööriistu nagu kalkulaator, kalender, Paint, Notepad ja tekstitöötlusprogramm Write. Eriti uudne oli hiire kasutamine, mis oli paljudele kasutajatele täiesti uus ja nõudis õppimist.
Windows 1.0 kommertsedu ei toonud ja paljud inimesed ei pidanud seda isegi eriti kasutatavaks. Selle tähtsus infotehnoloogia ajaloos on aga siiani asendamatu. See pani aluse Microsofti tõusule graafiliste kasutajaliideste domineerimisel ja seadis aluse tulevastele versioonidele – eriti Windows 3.1-le ja Windows 95-le, mis tegid personaalarvutite laialdase kasutamise revolutsiooniliseks.
Windows 1.0 väljaandmine oli osa suuremast paradigma muutusest: see nihutas kasutajad käsurealt visuaalsele interaktsioonile, muutis arvutid kättesaadavamaks ja pani aluse tänapäeva maailmale, kus graafilised operatsioonisüsteemid on enesestmõistetavad.
