Elektrooniline südameabi
Juhapekka Tukiainen, Glen Pilvre
03.06.2009

Seda, et soomlastel on Nokia ja väärikad võidusõitjad, teab igaüks. Aga tegusate põhjanaabrite saavutuste rivvi kuuluvad ka maailma tuntuimad pulsimõõturid – nii Polar, Suunto ja FRWD on just Soome kaubamärgid. Vaatame lähemalt, mida parimad mudelid teha oskavad.

Pulsimõõturid:
FRWD W600
Polar RS800CX
Suunto t6c

Südamelihase hüdraulika olemus on siililegi selge, kuid seda juhtivast „elektroonikast” ei teata eriti midagi. Südame südameks on sentimeetripikkune, vaid lihasrakkudest koosnev organ, millel mälumängu vääriline nimi – siinussõlm. Siinussõlme rakkude välis- ja sisepindadel on vastandmärgilised elektrilaengud, mis pidevalt muutuvad. Kui laengute erinevus väheneb alla teatud piiri, siis polarisatsioon pöördub, siinussõlmest väljub elektriimpulss südame lihasrakkudele ja kogu tsükkel kordub. Mis aga hoiab siinussõlme elektrilaengud pidevas muutumises? Vastus sellele küsimusele on tänase seisuga päris lapsik – protsess toimub lihtsalt iseenesest! Ja kordub sealjuures stabiilselt umbes kolm miljardit korda.

Millest kõik algas?
1975. aastal leidis Oulu ülikooli elektroonikaprofessor Seppo Säynäjäkangas, et siinussõlme polarisatsioonimuutustest tingitud impulsse saab mõõta palju pisemate vahenditega kui seda on haiglates kasutusel olevad massiivsed EKG-aparaadid. Millivoldist pingeimpulssi suudavad vabalt registreerida kaks rindkerel asuvat elektroodi ja edastada miniatuursesse mõõdikusse. Nii sündiski esimene „igamehe-pulsimõõtur” Polar Electro. Elektriimpulssidest saab välja lugeda palju muudki kui lihtsalt südame löögisagedust – just sellel faktil põhinevadki tänased personaalsed südamemonitorid. Töötab ju kogu närvisüsteem elektriga ning südant käivitavas „elektrisüsteemis” liigub palju summeerunud signaale. Siinussõlme automaatne töösagedus on umbes sada lööki minutis – seda on näiteks puhkeseisundis viibiva organismi jaoks selgelt palju. Südame löögisagedust reguleerib omakorda kesknärvisüsteem kõikidest organitest saabuvate infot kandvate signaalide alusel ja pidurdab puhkeseisundi korral südame rütmi kuni 40%. Aga taolisi signaale tuleb palju – kopsud „nõuavad” tihedamat löögisagedust sissehingamisel ja aeglasemat väljahingamisel, aju nõuab oma rütmi, lihased esitavad oma soovid jne. Nii pole ainult pulsisagedus üldse kuigi ülevaatlik – rohkem infot organismi seisundi kohta annavad hoopis intervallide erinevused üksikute südamelöökide vahel.
Tänaste algoritmide abil on võimalik erinevate kehaliste elektriimpulsside põhjal saada väga hea ülevaade organismi üldisest võimekusest – näiteks saab kümnete muude signaalide hulgast eraldada just kopsudest tuleva info, mis on abiks sporditreeningutel õige hingamisrütmi leidmisel. Üldistades võib öelda, et mida ebaühtlasemalt süda lööb, seda paremas seisukorras see on. Heas vormis süda on nagu ralliauto mootor – tühikäigul podiseb madalalt, reageerib välkkiirelt igale gaasivajutusele ning töötab ka ülikõrgetel pööretel probleemideta. „Romusüda” on aga nagu katkine käigukast, milles kinni kiilunud teine käik – selline süda lööb ka puhkeasendis laitmatu rütmiga, mis on ohu märk.

Mõõta saab mitut moodi
Vaatamata ühistele aluspõhimõtetele on aga kõik firmad ja tarkvaraarendajad läinud mõõtmistulemuste tõlgendamisel erinevaid radu pidi. Polar keskendub treeningute efektiivsuse määramisel just enne-ja-pärast-näitudele – südame löökide intervallide erinevuste põhjal antakse hinnang organismi seisundi ja trenni tõhususe kohta. Suunto läheb sama põhimõtet järgides hoopis teises suunas – intervallide erinevust mõõdetakse just trenni ajal.
FRWD (tuletatud ingl k forward) on ühendanud reaalaja intervallianalüüsi GPS-andmetega – nii on selge, palju jõudu on treenijal alles treeningraja mis tahes osas. Lühidalt öeldes, Polar seab kauged eesmärgid, Suunto lähtub lühemast perspektiivist ning FRWD pakub täpset ülevaadet koormuse jagamisest. Erinevate filosoofiate head-vead on aga nii seinast-seina, et otsesest paremusjärjestusest ei saa tipptegijate puhul kahjuks rääkida. Rolli mängib ka see, millise spordialaga tegeldakse.

Mõõturite hindamisel tuleb tegelikult alustada lõpust – ehk hinnata tulemusi, milleni need aitavad jõuda. Tulemused sõltuvad teadagi treeningute koormustest ja kestustest, kuid tipptehnoloogiaga lähenemine näitab neid mõisteid hoopis uuest küljest. Tõhusam trenn võiks automaatselt tähendada suuremaid koormusi, kuid just koormuste osas on kerge minna liiale ja tulemused on siis vastupidised. Just pulsiintervallidel põhinev analüüs annab vastuse võtmeküsimusele – milline on õige koormus parima vormi saavutamiseks? Täpselt doseeritud koormus vähendab muutusi pulsiintervallides päevaks-paariks, kuid juba hiljemalt järgmise trenni alguseks peaks süda olema taas täiesti „tühikäigul”. Kusjuures intervalli-meetod näitab, et tihti piisab palju väiksemast koormusest, saavutamaks parimat vormi. Ainult kõhutunde järgi trenni tehes on väga lihtne komistada ülekoormuse nõiaringi – ülekoormus muudab organismi nõrgemaks ja vähemsuutlikuks, mis omakorda piitsutab parema tulemuse huvides raskemale trennile. Tõsine oht tekib siis, kui organism on nii koormatud, et intervallimuutused on nädalate või koguni kuude vältel minimaalsed. Ka on intervallimeetod abiks tugitooli armastavatele harrastussportlasetele – nigelama füüsilise vormi korral on suur oht treenida liiga lühidalt ja suure koormusega, nutikas pulsikell aga jagab treeningu sobivatesse koormustsoonidesse, aitab sujuvalt alustada ning pärast lõdvestuda.

Piits, päitsed ja plaan
Nagu öeldud, lähenevad kõik tegijad samale eesmärgile eri teid pidi. Polari tippmudel RS800CX on muljetavaldavalt võimas seade. Polar on loodud just süstemaatilist jooksutrenni (või sarnast kestvusala) silmas pidades. Mõõdiku soovitatavaid trennigraafikuid tuleks järgida kuude vältel, samuti teha ka nõutavaid teste-mõõtmisi – alles siis hakkavad selguma organismi tugevused ja nõrkused. Trenni ajal kannustab Polar hoidma sobivaid pulsivahemikke, mis on võrreldav kaalutletud piitsaandmisega.
Suunto t6c puhul tundub kohasem võrdlus hoopiski päitsetega. Muidugi on ka t6c-s palju professionaalseid nüansse, kuid peamiselt kasutab mõõdik oma intervallianalüüsi just trenni ajal liigse koormuse ärahoidmiseks. Isegi TMi kogenuimad testsportlased üllatusid, kui nägid, et t6c arvas nende arust sobiva koormuse olevat liiga suure. Muidugi, kui koormus oli liiga tagasihoidlik, käskis Suunto siiski vunki juurde panna.
FRWD W600 oli siinse valiku kõige lõbusam pulsikell. Trenni ajal on W600 filosoofia sama mis Suuntol, kuid põhiline lõbu algas alles pärast trenni. Arvutisse laetud „telemeetriat” saab vaadata nagu põnevat filmi, tehes järeldusi trenni eri faaside-koormuste kohta, ja nii planeerida järgmisi trennikoormusi veelgi täpsemalt.
Järjekindel Polar, hella käega Suunto ja analüüsiv FRWD pakuvad kõik erinevaid viise ühe eesmärgi saavutamiseks, mille saab kokku võtta ütlusega „terves kehas terve vaim“. Ja kellade hingeeluga tutvuminegi aitab vaimu omajagu teritada, rääkimata sportimise põnevamaks muutmisest.

Lõpphinnangud

FRWD W600
Hind (Palmtek): 4490 krooni (GPS-sensor sisaldub hinnas)
Tootja: FRWD Technologies Oy, www.frwd.fi

FRWD on paari tehnilise põlvkonna jagu konkurentidest maha jäänud, kuid hoiab sellegipoolest positsiooni just koormusjaotuse analüsaatorina. Trennist salvestatakse rohkelt andmeid, mida hiljem on võimalik arvutis põhjalikult uurida. Randmekell ise piirdub pärast salvestuse lõppu vaid aja näitamisega.
Siseoludes ja tavalise kergejõustiku puhul on randmekella, salvesti ja rinnavöö kombinatsiooni kasutamine suhteliselt kohmakas, FRWD on omal kohal just väliste ja pikemate trenniradade puhul.
Trenni- või võistlusandmete hilisem analüüs arvutis on huvitav ja õpetlik. Nii saab järgmist sooritust planeerides arvesse võtta kõiki eelnevaid koormuskogemusi ja arukas planeering ongi juba pool võitu.
Vanaldane tehnika avaldub siiski nii mõneski aspektis. Näiteks hakkab randmekell pärast tunni möödumist näitama aega vaid minutitäpsusega, ka pole FRWD-l eraldi sensoreid jooksu või rattasõidu jaoks. Tülikas on ka stopperi kasutamine – ajavõtu juhtimiseks peab vajutama salvestil (eraldi karbike) asuvat nuppu.
FRWD W600ga on kaasas Replayer-nimeline tarkvara, millega saab hiljem sportimise kulgu maakaardil analüüsida. Võimalus on andmed üles laadida ka traxmet.com veebikeskkonda.

Hea
Asukohainfo ja koormuse kombinatsioon
Järelanalüüsi mitmekülgsus

Halb
Randmekella funktsionaalsus
Füsioloogiliste testide puudumine

Polar RS800CX
Hind (Mefo): 5959 krooni (GPS-sensor ja s3-jalasensor lisavarustusena)
Tootja: Polar Electro Oy, www.polar.fi

RS800 „jooksuarvuti” uusima CX-mudeliga ühenduvad kõik Polari värskemad juhtmevabad W.I.N.D.-sensorid, mis tähendab, et seadme kasutusviiside piiriks on suuresti fantaasia. Tegu on maailma kõige mitmekülgsema pulsimõõturiga.
RC800CX annab küll palju, aga tahab vastu saada ka palju pühendumist. Tavalise pulsimõõturina on algne kasutuselevõtt küll lihtne, kuid see oleks ehtne raiskamine. Seadme tõeline pale avaldub vastava spordiala nüansside lihvimises – nagu jooksusammude efektiivsus või koormuse jaotus.
Koos Polar ProTrainer tarkvaraga annab mõõtur professionaalile sobiva võimaluse treeningmonitooringuks. Täpiks „i” peal on füsioloogilised testid, mis näitavad organismi üldist seisundit ja aitavad treeningprogrammi hoida õigel kursil.
Randmekellal saab vastavalt soovile ise vajalikud näidud esile tuua ning erinevate režiimide vahel valimine on lihtne. Suured nupud on käepärased, eriti lollikindel on suur ja punane ajavõtu (ka OK-) nupp. Vastavalt ühendatud sensoritele saab jälgida rohkem kui 40 infokanalit.
Polari puuduseks on vaid üks spetsiifiline asjaolu, mis võib aga mõne treenija jaoks väga oluliseks osutuda. Nimelt ei näita RS800CX reaalajas EPOC-koormusinfot, seda on võimalik näha vaid trennijärgselt ja sedagi eraldi ostetava Firstbeat-analüsaatortarkvaraga. Siiski ei pidanud TMi testijooksjad seda oluliseks puuduseks, sest profisportlane lihvivat pigem tehnikat, kui võitlevat väsimusega.

Hea
Füsioloogilised testid
Sporditehnilise info hulk
Lisasensorite võimalused

Halb
Koormusinfo näidu puudumine reaalajas

Suunto t6c
Hind (Matkasport): 5990 krooni (GPS- ja jalasensor lisavarustusena)
Tootja: Suunto Oy, www.suunto.com

Suunto tippklassi pulsikell on meeldivalt minimalistlik, olles samas väga võimalusterohke. Kasutamine on lihtne, hästi läbimõeldud loogika ja personaliseerimisvõimalused muudavad seadme ruttu sõbraks. Lihtsa pealispinna all on aga peidus isegi hingamisrütmi mõõtmise ja teiste taoliste füsioloogiliste protsesside analüüsivõimalused, mis abiks eelkõige professionaalidele.
Üldiselt sobib t6C nii algajatele kui edasijõudnutele, sarnaselt Polariga on ka Suuntol valikus rohkelt erinevaid sensoreid. Siiski pole need nii informatiivsed kui konkurendi omad – GPS ei salvesta koordinaate hilisema kaardianalüüsi tarbeks ning jalasensor ei tee süvaanalüüsi jooksusammu ökonoomsuse osas.
Suunto räägib vähem spordist, see-eest aga rohkem sportlasest. Organismi reaalajas toimuv monitooring ja Training Manager tarkvara poolt näidatavad paljud füsioloogilised andmed on Suunto trumpideks. Selle info abil saab treeninguid lihvida spordilabori täpsusega.
Ekraanile võib valida näiteks koormusnäidu, info treeningu mõju kohta ja pulsi, mis aitavad raskeimagi trenni lihvida soovitud lõpptulemuseni. Andmete täpsus sõltub siiski kasutaja sisestatud taustainfost – kogu mõttetööd sportlase eest Suunto ära ei tee. Ka ei võimalda Suunto jälgida organismi füsioloogilist seisundit pikema aja vältel – nii nagu seda võimaldab Polar.

Hea
Koormuseinfo näit reaalajas
Kasutusmugavus
Training Manager tarkvara

Halb
Füsioloogiliste testide puudumine

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid