Eesti luksustsiklid
Mihkel Külaots
01.05.2015

Tehnikamaailm külastas eksklusiivseid mootorrattaid tootva Renardi garaaži ja uuris, kuhu on jõudnud ja liigub edasi Renardi edulugu.

Veidi enne II maailmasõda, 1938. aastal, asutati Tallinnas mootorjalgrattaid tootev ettevõtte Renard Cycles (renard tähendab prantsuse keeles rebast). Selle firma tegevus jäi paraku üsna lühikeseks – tehasehoone ja sellega koos kogu ettevõte hävis 1944. aastal märtsipommitamises. Seda aastani 2008, mil seltskond erineva taustaga inimesi Renardi kaubamärgi taastamise nimel töötama asus. 2010. aastal esitletigi täiesti uut, unikaalset ja luksuslikku süsinikkiust monokokk-raamiga mootorratast Renard Grand Tourer.

Eestis disainitud ja kokku pandud ratast on imetletud nii siin- kui sealpool piiri, kiidusõnu on lausunud ka president Toomas Hendrik Ilves. Tänaseks on suurest seltskonnast alles jäänud kaks meest – Andres Uibomäe ja Urmas Pahkma. Nendega tegimegi lähemalt juttu. “Tänaseks on valmis ehitatud ja müüdud päris mitu Renard GTd. Selle mootorratta hinnaks on 60 000 eurot – et sellise hinnaklassi masinaid rohkem müüa, peaks me asuma hoopis mujal, näiteks USAs. Meie lähedal on ka Venemaa, kus palju ostujõulisi kliente, aga segase majandusliku olukorra tõttu ei saa seal praegu kaupa teha,” tõdes Andres Uibomäe. Artikli valmimise hetkel seisis garaažis üks valmiv Grand Tourer, mis antakse enne suve kliendile kätte. Lisaks on plaanis ehitada eksemplar Milano EXPOle. “Suurem tootmine ja turundamine jääb finantsvõimekuse taha. Näiteks ainuüksi ratta süsinikkiust kandevkere omahind on 7000 eurot. Samuti on välismaale müües vaja tagada ratta arvele võtmise võimalikkus ja järelteenindus, see ei ole aga lihtne tegevus,” lisas Urmas. Uus kaubamärk Kohalikul turul luksuskruiseritele suurt nõudlust pole, aga meeste näpud sügelesid tegevuse järele. Seega prooviti midagi uut ning loodi Renard Speed Shop, mis keskendub mootorrataste ümberehitusele. Andres Uibomäe: “Kui huviline tuli garaaži Renard GT-d vaatama, aga ütles, et liiga kallis on, siis oli nüüd hea kohe kõrval seisvat cafe racer´it pakkuda.” Esialgu hoiti Renardi ja Renard Speed Shopi kaubamärke ja tegevust näiliselt eraldiseisvana, kuigi tegijad ja garaaž olid samad. Idee selle taga: 60 000 eurost ratast ostetakse pigem Armani pintsakus müügimehe käest, ümberehitatud kaheksakümnendate aastate „pilli“ sellise müüja käest aga osta ei julgeta. Esimesed ümberehitusprojektid tehti enda sõpradele ja tagasiside oli igati positiivne. Renard Speed Shopi loodud custom-rattad jõudsid kiiresti ka suure lugejaskonnaga tsikliblogidesse (Return of the Cafe Racer, Bipeburn, Bike EXIF) ja läbi sünergia tõstis see avalikkuse huvi ka Renardi enda disainitud Grand Toureri vastu. Täna ei tehta enam saladust, et Renard ja Renard Speed Shop sama katuse all tegutsevad. Pikka aega reklaamimaailmas töötanud Andres Uibomäe oskab rattast ahvatlevad pildid ja põneva jutu kokku kirjutada – esimese ratta lugu saadeti tuttava soovitusel mootorrattablogile Return of the Cafe Racer ja pärast seda hakkas info Renard Speed Shopi kohta lausa viiruslikult levima. “Täna on nii, et paneme pildi uuest rattast Facebooki üles ja välismaised blogid helistavad ise meile, et kas nad võivad meie rattast kirjutada,” muheleb Andres. Bike EXIF, kelle põhimõtteks on mitte avaldada juba varem kuskil ilmunud mootorrataste lugusid, on Renardile mitu erandit teinud, sest soov nende valmistatut avaldada on vastupandamatu. Hind Kui Renard Grand Tourer maksab 60 000 eurot, siis Speed Shopi ümber ehitatud tsikli saab kätte suurusjärgus 10-15 tuhande euroga. “Me otsime doonorratta, tavaliselt Saksamaalt, loome disaini, hangime vajalikud jupid ja teeme kõik valmis. Ühe projekti peale kulub tavaliselt paar kuud. Ise garaažis ehitades jõuab enam-vähem sama tulemuseni ilmselt umbes 8000 euroga. Ära jääb tööraha, aga samas on tavaliselt vajaka ka kogemusest, disaini- ja valmistegemisoskustest,” selgitas Uibomäe. (Lähi)tulevik Ettevõte alustas Renard GT arendamisega, edasi tulid ümberehitatud mootorrattad. Mis edasi? Sel aastal on plaanis avada Telliskivi loomelinnaku vahetus läheduses oma garaaži kõrvalruumides, kus varem asus Motodepoo, motoentusiastidele mõeldud elustiili lounge-kohvik, kus saab lisaks söögile-joogile nautida mootorrataste väljapanekut ning mototeemalisi tooteid, näiteks kirjandust, kunstiraamatuid, postkaarte, hüperrealistlikud joonistusi. “Mõte on panna välja mõned Renard Speed Shopi tehtud rattad, lisaks tuua Lääne-Euroopast korralikke klassikalisi 70-date ja 80-date aastate kultusrattaid ja need originaalkonditsioonis müügile panna. Eestis lihtsalt ei ole vanu korralikke rattaid võimalik leida. Ja kui leiad, siis on keegi selle varem Saksamaalt siia toonud,” selgitas Andres Uibomäe. Lisaks pakutakse loodaval müügipinnal riideid ja muud mootorrattavarustust, mida Eestist hetkel veel ei leia. Loodetavasti arendab loodav motoentusiastide kogunemiskoht ka Eesti motokultuuri ja näitab avalikkusele, et kõik mootorratturid ei ole ülekaalulised, pika habeme ja nahkriietusega pensionieelikud. Ettevõtte põhitegevuseks on ja jääb (ümberehitatud) mootorrataste tootmine, aga samas toodetakse ka mootorrataste custom-juppe: nupuplokid Beringeri pidurisilindritele, kellaümbrised ja lisatule plokid Motogadgeti spidomeetritele on Renardi majas välja mõeldud ja disainitud detailid. Projektiplaanid Hetkel on töös 5 projekti, sel aastal on plaanis kokku vähemalt 10 projekti valmis teha. Eelmisel aastal ehitati ümber 7 ratast, seega on tootmine pea poole võrra kasvanud. “Enamus kliente on meil Eestist, välisriikidest pärit klientidega oleks distantsi tõttu keeruline suhelda,” leidis Urmas Pahkma. Lasub ka vastutus koostekvaliteedi ja turvalisuse osas – kui midagi juhtub valesti olema, on Eestis võimalik see kiiresti ära lahendada. Cafe racer´ite ehitamine põhineb nostalgial ja meenutab natuke lapsepõlve, toob esile vana mälestuse. Miks ei ole siis Eestis ja mujal endistes Nõukogude Liidu riikides näha korralikult tehtud Jawa custom’eid? Andres Uibomäe: “Keegi ei fänna kahetaktilisi rattaid, nendega ei taheta sõita. Lääne rattad on ümberehitamiseks paraku vaieldamatult paremad doonorrattad.”

Sarnased artiklid