Eesti astub digitaaltelevisiooni ajastusse
Jüri Pihel
03.12.2008

Poolteise aasta pärast – juunis 2010 – astub Eesti digitaaltelevisiooni ajastusse, sest siis lõpetatakse õhu kaudu levivate analoogtelesaadete edastamine. Üleminek digitaaltelevisioonile toob kaasa mitu korda rohkem uusi kodumaiseid telekanaleid ning hulgaliselt lisavõimalusi.

Selle aasta 31. märtsil tehti väikesel Ruhnu saarel ajalugu. See rahvaarvult väikseim Eesti vald on esimene koht Eestis ja kogu Baltikumis, kus vana analoogsaatja hoopis välja lülitati ning täielikult digitelevisioonile üle mindi.
Kahe aasta jooksul tabab sama muutus umbes kolmandikku Eesti kodudest ehk 180 000 peret, kes seni on vaadanud telerit tavalise katuse- või toaantenniga. Ülejäänud osa Eesti kodudest vaatab juba praegu telekanaleid digi-TV erinevate lahenduste, analoogkaabel- või satelliittelevisiooni vahendusel ning neid analoogedastuse lõpetamine otseselt ei puuduta.

Mida annab üleminek digilevile?
Pärast seda, kui analoogtelevisioon Eestis juulis 2010 täielikult välja lülitatakse, jääb maapealse leviga digitaaltelevisioon (DVB-T standard) ainsaks võimaluseks Eesti telekanaleid tasuta vaadata. Kõik teised võimalused (satelliit-TV, kaabel-TV, IPTV jt) on vaataja jaoks tasulised. Aga digivastuvõtule üleminekut ei pea poolteist aastat ootama – kodumaiste tasuta kanalite leviala ulatub juba praegu kõikjale üle Eesti territooriumi.
Üleminek maapealse leviga (nii seda katuseantenni kaudu koju telepilti toimetavat varianti nimetatakse) digitaaltelevisioonile on eelduseks uute kodumaiste kanalite loomiseks, sest analoogsaatjate kaudu polnud uute kanalite edastamine enam võimalik. Tehnoloogiliselt on digilevi tohutu sagedusressursi kokkuhoid. Kui seni oli iga Eesti telekanali jaoks sisuliselt vajalik eraldi ringhäälinguvõrk, siis tänu digilevile on ühe levivõrgu ehk multipleksi kaudu võimalik edastada kuni 12 erinevat teleprogrammi.
Soov anda võimalus suurema arvu uute kodumaiste kanalite loomiseks ja edastamiseks oli ka põhjus, miks Eesti valis digilevi uusima pakkimisstandardi MPEG4 erinevalt näiteks eelmisel aastal täielikult digitelevisioonile üle läinud Soomest, kus on kasutusel vanem MPEG2-kodeering.
Viimane aasta on Eesti telemaastikule toonud neli uut kodumaist telekanalit, mis on rohkem kui neid seni Eestis üldse oli. Kui analoogformaadis levib õhu kaudu kolm kodumaist telekanalit, siis maapealse leviga digitaalvariandis on praegu tasuta nähtavad 7 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. Lisaks on kodumaistest tasulistest telekanalitest digitaalsed reklaamivaba telekanal Neljas, MTV Eesti ja Seitse.

Digiboks annab lisavõimalusi
Peale eestikeelsete tasuta telekanalite saab sama antenni ja seadmega tasu eest vastu võtta veel terve hulga häid rahvusvahelisi satelliidikanaleid, mida seni ainult kaabel- või satelliit-TV vahendusel vaadata sai. Pole vähetähtis teada, et nende hulgas on ka vene kanaleid ja et paljude kanalite puhul saab vaataja ise räägitava keele ning subtiitrid valida.
Üleminek digilevile toob õhu kaudu kodudesse ka digitaaltelevisiooni lisavõimalused. Esiteks oluliselt parema pildi- ja helikvaliteedi, sest puuduvad pildimüra ja muud analoogtelevisioonile iseloomulikud peegeldused ning häired. Selle tulemusena jõuavad pilt ja heli telerisse sama kvaliteediga nagu need telestuudiost väljuvad. Eesti DVB-T puhul kasutatakse COFDM (Coded Orthogonal Frequency Divisional Multiplexing – kodeeritud ortogonaalne sagedusjaotusega multipleksimine) ja 64 QAM modulatsiooni. Tulevikus loob digitaaltelevisioon vıimaluse ka kırglahutusega telepildi (High Definition) edastamiseks.
Digi-TV olulisteks lisamugavusteks on elektrooniline saatekava (Electronic Program Guide, EPG) otse teleriekraanil, võimalus valida subtiitriteks erinevaid keeli, pildiformaati ning ka helilaadi.

Üks vastuvõtusüsteem kõigile kanalitele
Televaataja jaoks tähendab ainsa ja sealjuures uuemal standardil põhineva ringhäälinguvõrgu kasutamine suuremat lihtsust. Kui seni oli sageli kolme Eesti telekanali vaatamiseks vaja ka kolme erinevat antenni, siis nüüd on kõik kodumaised kanalid nähtavad ühe antenni ja vastuvõtusüsteemiga. Antenniks sobib UHF- ehk lairiba-detsimeeterlaineala antenn (kanalid 21–69, 470–862 MHz). Kui digi-TV signaal vastuvõtukohas on nõrgem, peaks antenni vıimendus olema suurem. L‰hedal asuva saatja korral piisab antennist vıimendusega 12–15 dB. Kui saatja asub suhteliselt kaugel vıi signaali tugevust v‰hendavad looduslikud takistused, peaks antenni vıimendus olema 17–18 dB.
Antennile katusel parima koha leidmiseks tuleks seda erinevates suundades liigutada või üles-alla nihutada, jälgides samal ajal digiboksist teleriekraanile ilmuvaid signaali tugevuse ja kvaliteedi inforibasid. Kıikidel vastuvıetavatel kanalitel tuleks saavutada signaalitugevuse tase v‰hemalt 80%. Vahel vıib ka paarisentimeetrine antenni asukoha vıi suuna muutus katusel kaasa tuua digi-TV signaali olulise paranemise.
Kindlasti peab vastuvıtuantenn olema sama polaarsusega kui digi-TV saatja oma. Reeglina on kıik digi-TV saatjad horisontaalse polarisatsiooniga ehk ka vastuvıtuantenn peaks sel juhul olema maapinna suhtes lapiti. Samas on kohati kasutusel ka vertikaalne polarisatsioon, et erinevate digi-TV saatjate signaalid ei hakkaks ¸ksteist segama. Sel juhul tuleb vertikaalsesse asendisse keerata ka vastuvıtuantenn ehk see peab olema maapinna suhtes risti (n‰iteks Narva vıi Lääne-Virumaa Pehka saatejaamade piirkonnas). Infot digi-TV saatjate polaarsuse kohta leiab aadressilt www.levira.ee/saatejaamad.pdf
Mida digitelevisiooni vaatamiseks veel vaja on? Üheks variandiks on ühendada teleri ja antenni vahele DVB-T ja MPEG4 toega digiboks. Eestis müüakse juba mitme erineva tootja digibokse, mis Eesti digilevi jaoks sobivad, näiteks sobib maapealse leviga digitaaltelevisiooni vaatamiseks hästi Starmani Zuumbox. Teine variant on hankida endale sisseehitatud digiboksiga teler, neid on samuti juba elektroonikapoodides müügil.

Seadmetel digilevi märgid
Et ostja jaoks valikut lihtsamaks teha, hakati kõigile meil müüdavatele ja Eesti digilevi jaoks sobivatele seadmetele lisama märke „Digilevi”. Digilevi märki kandvad seadmed on valitud selliselt, et neile on võimalik lisada dekrüpteerimiskaart Conax või kogu dekrüpteerimissüsteem ning tänu sellele vaadata ka tasulisi kanaleid, ilma et oleks vaja selleks uus seade osta. Näiteks ZUUMtv paketis olevad rahvusvahelised kanalid, Starmani enda reklaamivaba telekanal Neljas ning MTV Eesti on krüpteeritud ning ilma teenust ostmata neid vaadata ei saa. Seevastu tasuta leviva seitsme kodumaise telekanali vaatamiseks teenusepakkujaga liituda pole vaja ning mingit kuutasu maksta ei tule.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid