Draiver – mis ja milleks?
Veiko Tamm
01.08.2005

Sageli võime kuulda arvutikasutajate kurtmist draiveriprobleemide üle. Vanema raudvara omajad on teisel ringil püstihädas oma juppide töölesaamisega – ja taas on hädade põhjus draiverites. Samas kuuleme ka kiidulaulu, kuidas uute draiverite paigaldus masina kui nõiavitsaga kiiremaks muutis, mängud lahedalt jooksma pani jne. Mis siis peitub selle nimetuse draiver taga?

Draiver (ingl k driver) on maakeelde tõlgitud ka kui ajurit, käiturit, ohjurit tüürelit… Kuid viimasel ajal on siiski levinumaks saanudki ingliskeelse termini mugandus. Nagu otsene tõlge sellest sõnast tähendab (auto)juhti, nii on siin peidus ka selle termini sisu. Draiver on spetsiaalne (juht)programm, mis tõlgib operatsioonisüsteemi ning rakendusprogrammide korraldused ja juhised antud raudvara jaoks arusaadavasse signaalide ja käskude keelde.
Draiverid on olemas kogu kasutatava riistvara jaoks, olgu selleks graafikakaardid, klaviatuurid, kettakontrollerid, printerid, võrgukaardid jne. Paljusid draivereid me tegelikult ei installeerigi – need saabuvad juba operatsioonisüsteemi koosseisus (nagu klaviatuuri, tähtsamate kettaliideste jpt omad). Personaalarvutite algaegadel olid ka paljud tänapäeval eraldi andmekandjatel saabuvad draiverid integreeritud kas operatsioonisüsteemi või seadet kasutava rakenduse koosseisu. Kes mäletavad veel vanu DOSi ajastu mänge, meenutavad, kuis valikutest sai määrata helikaarti (Sound Blaster, Gravis UltraSound jt), graafikaliidest (EGA, VGA jne). Rakenduste loojad pidid hankima vastava raudvara tootjalt nende käskude süsteemi ja lisama selle programmi koosseisu. Mitmete vähemlevinud raudvarade tootjate vastavad juhtprogrammid – draiverid – saabusid aga flopidel (hilisemal ajal ka CDdel) ning vastava raudvara töölesaamiseks pidi draiveri õigesti paigaldama.
Olukord muutus aga põhjalikult koos Windows 95 saabumisega, millel oli suur hulk olulisi draivereid juba lisatud operatsioonisüsteemi koosseisu ning nad paigaldati koos sellega. Enam ei suhelnud tarkvaraprogrammid otse "rauaga", vaid pöördusid vastava draiveri poole, mis siis tõlkis korraldused riistvara keelde. Seetõttu ei töötagi mitmed varasemad DOSi ajastu programmid enam uutel Windows-platvormidel, kuna neile ei tagata vahetut ligipääsu vastavale seadmele. Programm kas lihtsalt ei käivitu või annab teate, et "graafikakaart, helikaart vms puudub arvutis". Ent tavakasutajale on mitmes osas elu lihtsamaks muudetud, sest enamik suuremaid raudvaratootjaid on kasutusele võtnud ühtse, unifitseeritud draiverite ehk ajurite süsteemi. Näiteks: olles ostnud uue graafikakaardi, peate te vaid teadma, millise tootja graafikaprotsessoriga (GPU) see on (nVidia, ATI, SiS, Matrox jne) ja vastavalt paigaldama ka antud GPU-draiverid. Draiveri paigaldusprogramm uurib juba ise, milline konkreetne mudel ja millises versioonis on arvutis ja paigaldab vastavalt operatsioonisüsteemile ka vajalikud ajurud. Pisikeseks tagasilöögiks on küll draiveripaketi kasvamine kümnete megabaitide suuruseks, sest mida uuem on pakett, seda enam tuge on erinevatele komponentidele vaja lisada. Ent samas võib kindel olla, et saate ka kõige uuemad ja täiuslikumad draiverid.
Kui olete ostnud/omandanud uue arvutikomplekti, uurige hoolega, kas kõik vajalikud draiverite CDd on sellel ikka kaasas. Ning paigutage nad kindlasse kohta, et vajadusel arvutit uuesti üle installides mitte pead murda, kust neid leida. Sageli aga pole vanemal second-hand masinal enam midagi kaasas ning siis tuleb asuda uurima interneti piiramatuid varasalvi. Alustuseks selgitage välja, mis raudvara teil arvutis on: emaplaat (tootja, mudel, kiibistik), sellele integreeritud riistvara (helikaart, võrgukaart, kettakontrollerid jne), graafikakaart (tootja, GPU), lisakaardid (eraldi heli- ja võrgukaardid, modemid, TV-kaardid jms), välised seadmed (printerid jt). Seejärel alustage otsinguid vastava raudvara tootja kodulehelt, harilikult on seal kohe avalehel nupp SUPPORT, sealt valige draiverite alajaotus ning leidke oma mudel. Laadige kõik vajalikud draiverid alla ning salvestage nad CDle või muule sobivale andmekandjale (USB-mälupulk jm).
Sageli tuleb ette, et tootjat määrata ainult kaardi abil osutub võimatuks, pisikesed ja tundmatud firmad ei armasta enda kohta seadmele mingeid märke teha. Sel juhul vaadake, millist markeeringut kannab kaardi suurim "kivi" – mikroskeem, mis vastutab antud seadme töö eest. Näiteks leides võrgukaardilt nime Realtek, saate sobivad draiverid Realteki kodulehelt. Milline konkreetne pisike hiinlaste firma selle kaardile tinutas, polegi alati oluline. Mitmed tuntumad seadmed tunneb Windows juba ise ära ja paigaldab ka vastavad ajurid, ent alati on kasulik alla laadida ja paigaldada tootja kodulehelt viimased variandid. Seda isegi siis, kui ostsite näiteks uue graafikakaardi ja saite sellega kaasa CD. Sest need draiverid, mis olid kõige uuemad tootja poolt CDsid pressides ja kaasa pakendades, pole seda enam ammu ning alati on saadaval uuem ja parandatum versioon.

Abi saab internetist
Kui teil aga tekib raskusi ajurite leidmisel, siis on kasuks suured "draiverite depood" internetis. Toon siin abiks mõned suurimad ja tuntumad.
http://www.driverguide.com pakub korraliku otsingut ja süstematiseeritud arhiivi. Selle kasutamiseks soovib ta nn tasuta registreerimist, et saada kasutajanimi ning parool. Nendeks on kõigile kasutajatele "drivers" ja "all". Kasulikum on end mitte registreerida, sest "tasuta" tähendab teie aadressile saabuvat soovimatut späm-meilide voolu.
Veel soovitaksin veebilehti nagu http://www.windrivers.com ja http://www.driverforum.com, kust saate ka abi küsida ja lugeda nõuandeid teistelt kasutajatelt üle maailma. See koht on väga hea siis, kui teil tekivad probleemid ajurite paigaldamisel või ilmnevad konfliktid masina töös ning tekib soov leida abistavat kätt.
Nimetamist väärivad ka http://www.drivermagician.com ja http://www.driversplanet.com ning neile, kes suudab orienteeruda prantsuskeelses keskkonnas, ka http://www.station-drivers.com. Sealt leiab ka uuendusi BIOSi jaoks ning mitmete raudvaraseadmete firmware uuendusi.
Lihtsalt kasutatav ja kiirelt töötav, palju uuendusi pakkuv veebileht on ka peamiselt küll 3D-graafikale ja mängudele tuge pakkuv http://www.guru3d.com, kust saab peamiste graafikakiipide ja emaplaadikiibistike uusimaid draivereid. Seal on arhiveeritud ka suur hulk varasemaid versioone, uusimaid veel beeta-staadiumis olevaid arendusi ning mitmeid kasulikke utiliite ja teste teadjamale kasutajale. Kes aga end "raua" alal just spetsina ei tunne, neile soovitaks valida alati draiveriversiooni, mis kommentaaris kannab nime Official või on markeeritud WHQL-tähisega. WHQL (Windows Hardware Quality Labs) on Microsofti labor, mis on katsetanud uue draiveri sobivust ja tõrgeteta tööd operatsioonisüsteemi eri versioonide ja uuendustega ning paljude enimlevinud tarkvaradega ning on sellele oma positiivse hinnangu andnud. Kuna see töö on pikaajaline, siis uusimatel draiveritel võtab omajagu aega, et see hinnang saada. Guru3D kommenteerib ka, kust on draiveriversioon pärit, mida on seal muudetud/parandatud jne. Seda tasub huvilisel lugeda ning tihti võib ka beetaversioonist suur abi olla. Vahel tekib uutel mängudel uuema "rauaga" probleeme (kas on pilt moonutatud või jookseb mäng mingil hetkel kokku) ning sageli ongi vaid ajuriuuenduses antud probleemi lahendus.
Draivereid alla laadides veenduge, et need sobivad teie operatsioonisüsteemiga – harilikult on eraldi paketid Windows 9x/ME ja NT-l baseeruvate Windows NT/2000/XP tarvis. Viimasel ajal on lisandunud ka 64bitised draiverid, kuid siin ärge ajage segi protsessori ja operatsioonisüsteemi bitilisust: kui te kasutate 64bitist protsessorit (nt Athlon 64), ent teie operatsioonisüsteem on ikkagi vana 32bitine Windows XP, siis peab ka draiver olema 32bitine. Kes aga on endale alla tirinud tasuta beetaversiooni Windows XP 64-bit, see vajab juba 64bitiseid draivereid.

Näpunäiteid paigaldamiseks
Enne kui asute uuesti operatsioonisüsteemi installima, varuge internetist või mujalt valmis vajalikud ajurid, sest pärast kõvaketta vormindamist olete mingiks ajaks internetist ilma. Tähtis on siin varem valmis teha diskett Serial-ATA või RAID-kontrolleri draiveritega (juhul, kui te kasutate seda lahendust), sest installimise ajal palub Windows kohe algul vajutada F6-klahvi oma kõvaketta draiverite lisamiseks. Ning kuigi teil võivad vajalikud draiverid olla CD-l, ei oska vana ja rumal installaator neid mujalt otsida kui ainult flopilt. Kvaliteetsematel tootjatel on lisaks draiveri- ja utiliitide CD-le kaasas ka vajalik flopi. Osal on aga vaid juhend, kuidas seda ise teha. Uusimad emaplaadikiibistikud aga oskavad juba ise BIOSi tasandil ka SATA-kettad operatsioonisüsteemile nähtavaks teha ning flopit vajate vaid RAID-lahenduse korral.
Kui nüüd installatsioon on valmis, siis järgmise sammuna tuleks installida uusim paranduste pakett SP2 koos DirectX 9.0c versiooniga. Mitmed emaplaadikiibistike ajurid, nagu uusimad nForce omad, tahavad, et oleks paigaldatud DirectX 9, vastasel korral keelduvad nad paigaldumast. Kui teil on Windowsi installatsiooni CD koos SP2-ga, siis olete sellest probleemist vaba.
Järgmise sammuna tuleks paigaldada emaplaadi draiverid (harilikult on see komplekt draivereid kogu emaplaadikiibistiku koosseisus oleva raudvara jaoks). Juhul, kui paigaldus küsib uut alglaadimist (restart), tuleb seda ka teha. Ehkki valikus on ka võimalus seda hiljem käsitsi teha, ei tule kasuks paljude draiverite nn hunnikus paigaldamine, et siis ühe alglaadimisega pääseda. Kuna iga draiver muudab Windowsi tuuma (kernel), siis oleks järgmise laadimiseks vajalik juba uuendatud tuuma jooksutamine. Vastasel korral ei pruugi süsteem enam startidagi ja tuleb kogu Windows uuesti paigaldada, mis on aga palju aeganõudvam kui paar alglaadimist.
Pärast emaplaadidraivereid tuleks järgmisena paigaldada graafikadraiverid, teha taas alglaadimine ja siis jõuab järg teiste lisaseadmeteni, nagu helikaart (kui seda juba koos emaplaadiga ei paigaldatud), võrgukaart (samad sõnad, mis helikaardi puhul), printer, skanner ja mis tahes muu arvutis leiduv "raud". Et kontrollida, kas kõik on "jonksus", avage START ? Control Panel ? Performance and Maintenance ? System ? Hardware ? Device Manager. Avaneb pikk menüü kogu arvutist leitud raudvarast ja integreeritud seadmetest ning seal ei tohiks olla kollaseid küsimärke (siis Windows ei tunne raudvara) ega hüüumärke (Windows pole saanud draivereid korralikult tööle). Juhul, kui esineb mingi probleem, siis aitab antud seadme nimel hiire paremklahvil klikkimisest ja nupu Update driver vajutamisest ning Windows küsib, kust otsida korralikke draivereid, pakkudes ka võimaluse otsida neid internetist Windows Update'i veebist. See kasulik võimalus aitab sageli siis, kui te ei tea, millise tootja millise seadmega on tegu. Kui aga kollaseid märke pole, olete saanud oma süsteemi normaalselt tööle.
Siiski ei tee kunagi paha aeg-ajalt silma peal hoida mõnel eelmainitud veebilehel ja endale uusimad ajurid paigaldada. Sageli pakub uuendus suuremat kiirust ja kenamat pilti (eriti just graafikadraiverite korral) ning nii saate paljusid tekkivaid probleeme ennetada. Ent enne tutvuge, mis uuendustest kirjutatakse ja kas te saaksite sellest konkreetselt kasu, sest nagu ütleb kena ingliskeelne murfism: If it works, don’t fix it – kui asi töötab, ära kipu seda parandama!

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid