Disco jälle moes
Tõnu Ojala
01.06.2017

Land Rover Discovery fännidel tuleb harjuda oma lemmiku harjumatult ümarate joonte ja mootorivalikus koha sisse võtnud neljasilindriliste diiselmootoritega. Kumbki neist uuendustest ei ole aga rikkunud tähtsaimat – ka 2017. aasta Discovery on tegija nii maanteel kui eelkäijatele kohaselt muidugi ka maastikul.

Alates 1989. aastast, mil Land Rover I põlvkonna Discoveryt esitles, on see mudel kujutanud endast vahelüli luksusliku Range Roveri ning maasturite ühe lipulaeva Defenderi vahel. Ja ehkki Land Roveri mudelivalik on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on selles osas kõik endiseks jäänud. Ajad, mil Land/Range-Roverite mudelivalikus suutsid orienteeruda ka „tavainimesed“, on ümber saanud. Ja et kahe brändi erinevad mudelid kipuvad üha enam ühte nägu minema, ongi pilt sassis – ka ise istusin mullusel Pariisi autonäitusel uue Discovery pähe hoopis Discovery Sporti – aga võinuks pea sama vabalt ka Range Rover Sporti sattuda. Ja sellest on veidi kahju – senine Discovery oli bränd omaette ning seda autot ühegi teisega sassi naljalt ajada ei saanud.

Välimus on aga maitseasi ja sellega harjutakse. Discoveryle omane maastikukõlbulikkus on alles ja see on kõige tähtsam. Endiselt on tegu oma klassi ühe võimekaima tegijaga, mis maasturi nime kaugeltki vaid nime poolest ei kanna. Asjasse süvenedes ja autosid kõrvuti nähes saab ka selgeks, et erinevatel Land Roveri ja Range Roveri mudelitel on selge vahe sees ja seda nii mõõtmetelt, teostuselt kui hinnalt. Tõsi, kui arvestada tee- või garaažipinda, mis uus Discovery enda alla võtab, on tegu Range Roverist isegi suurema autoga – pikkust on tal küll 3 cm vähem, ent laiuses lööb Discovery Range’i koguni 8 sentimeetriga! Tehniliselt on uus Discovery aga Range Rover Sporti sõsarmudel ja seda reedab ka mõlema auto 2923 mm telgede vahe, mis lubab sinna probleemideta ka kolmanda istmerea mahutada. Päris täiemõõdulisteks sealseid istmeid siiski pidada ei saa (eelkõige tuleb mööndusi teha sõiduasendis, nii jala- kui pearuumi on aga isegi üllatavalt palju), ent ruumi on seal oluliselt enam kui nn 5+2kohalistes maasturites või mahtuniversaalides, rääkimata senisest Discoveryst, millele uus salongiruumikuse osas „pika puuga“ ära paneb. Pakiruumi osas jääb uus vanale siiski alla – nt 7kohalisena jääb kolmanda istmerea taha vaid paarikümne sentimeetrine vahe, kuhu peaks ära mahtuma kolm lennukisalongi lubatava pagasi mõõtu kohvrit, ei enam. Küll aga saab laiutada viiekohalises Discoverys. Suureks muutuseks eelkäijaga võrreldes on laialdane alumiiniumsulamite kasutamine, mis tähendab 277 kilogrammi kadumist – ehk siis need kolm mehemürakat, keda enne kogu aeg kaasa vedada tuli, on nüüd maha jäetud. Kuna aga ka mootorivalikus on olulisi uudiseid – nii võib esmakordselt Discovery kapoti all leida ka neljasilindrilise diiselmootori (132 kW/430 Nm või 177 kW/500 Nm), siis tähendab see seniste V6-mootoritega „discodega“ võrreldes koguni 400 kg kaaluvõitu. „Kaalujälgimine“ on positiivselt mõjunud sõiduomadustele. Oma rolli mängib siin muidugi õhkvedrustuse olemasolu või selle puudumine – V6-mootoritega on see igal juhul olemas, samuti kolme istmerea olemasolul. Kui tegu täispaketiga, on Discovery näol vaatamata „pehmemale“ välimusele tegu endiselt väga maastikukõlbuliku autoga – olgu selle kinnituseks kasvõi kuni 28 cm-ni kergitatav kliirens. Lisaks veel 4 erinevat maastikusõiduprogrammi – nii et endiselt sobib Discovery appi kutsuda juhul, kui mõne (linna)maasturi võimeid üle hinnates kinni jäädud on. Autol on võimeid selgelt enam, kui lõviosa selle omanikest proovida tihkavad. Ajale kohaselt on Discovery täis pakitud kõikvõimalikke liideseid – sõltuvalt varustusest võib 12 V pistikuid olla kuni 6 ning USB-otsi koguni 9. Selle taustal tundub pisut ootamatu, et tänapäeval paljudes lihtamateski autodes saada olev 230 V pistik ära unustatud on... Ehkki odavaima Discovery saab kätte juba pisut enam kui 50 000 euroga, tasub neil, kes Discoveryt sihtotstarbelisena kasutada plaanivad, sellele siiski mõned tuhanded juurde leida – kasvõi reguleeritav õhkvedrustus on kindlasti väärt lisa ning ehkki neljasilindriline jõuallikas saab oma tööga hästi hakkama, tasub V6 eeliseid kaaluda neil, kes maasturit sageli õigel moel (loe: maastikul) kasutavad või pidevalt haagist veavad.

Sarnased artiklid