Digitelevisioon Eestis, vaatus 2: Zuum
Olavi Kärsna
01.03.2007

Siiani on digitaalne telepilt levinud Eestis traatipidi või tulnud vabariiki orbiidilt. Starman ja Levira tõid eelmise aasta lõpus turule ka maapealsest saatevõrgust õhu kaudu saadetavate elektromagnetiliste võnkumiste abil digitelevisiooni kasutamise võimaluse: ZuumTV.

Kui Euroopast analoog-telepilt kaob, peab igas riigis sellegipoolest olema kõigi kodanike jaoks tagatud võimalus televiisorit vaadata. See tähendab, et peab töötama ka n-ö vanal heal kombel maapealsetest saatjatest saateid näitav digivõrk. Eestis on nüüd siis selles suunas esimene samm tehtud. Seniste digitaalsete proovisaadete asemel tuleb Levira mastidest Tallinnas ja Valgjärvel korralik 24/7 töötav ja 18 kanalit näitav programm.
Loo kirjutamise aja jaanuaris oli programmipaketis Eeter, MTV Eesti, Discovery, Discovery Science, Discovery Civilization, Discovery Travel&Living, Animal Planet, Hallmark, Cartoon Network, Põhja-Ameerika spordikanal NASN, Eurosport, Euronews, CNN, Pervõi Baltiiski Kanal, RTR Planeta, NTV Mir ja Ren-TV. Pluss pornokanal Hustler. Zuumi kodulehel räägitakse küll 20 kanalist, aga loetelus nii palju neid ei ole. Klienditoe küsimustes-vastustes märgitakse kanalite arvuks koguni 21. Ilmselt on midagi alguses ettevõetust tegemata jäänud.
Kolme Eesti kanali näitamise üle “peeti läbirääkimisi”. Selline väljend peaks äraseletatuna tähendama, et vaieldakse hinna üle. Ega’s ometi meie avalik-õiguslik ETV taha Starmanilt edastamise eest nii palju raha saada, et too maksta ei raatsi? Soomlaste kohta ei ole ajakirjanduses ega Zuumi kodulehel sõnagi.

Zuum kasutab telepildi kodeerimiseks MPEG4 algoritmi. Seega sama, mida kasutab kõrgterav televisioon( õigem oleks ehk öelda, et hakkab kasutama). Teoreetiliselt on standardiseeritud ka MPEG2 HD, aga ei usu, et see tegelikku kasutamist leiab. Uuem MPEG4 on ressursside kasutamises sedavõrd efektiivsem.
Kas ja kuidas aga praegused MPEG4 boksid HD-signaali tegelikult suudavad ja oskavad läbi lasta, ei tea arvata. Kirjutatakse nii ja naa. Starman pakub zuumtelevisiooni vaatamiseks zuumboksi nime all Kaoni toodangut ja selle firma kodulehel oleva info järgi peaks kõrgterav pilt sellest boksist tulema küll. Aga see on tuleviku muusika.
Zuumi kodulehel lubatakse 2007. aasta lõpuks katta digipildiga 96% Eesti kodudest. Tore küll, kui niikaugele jõutakse, aga kui see 96% meie oma teleprogramme digitaalselt ei näe, on asi justkui poolik, või mis?

Ühinenud Ajakirjad versus ZuumTV
Ühinenud Ajakirjade ajakirjanikud said testimiseks kümmekond zuumboksi. Lisaks Tehnikamaailma toimetusele proovisid digitelevisiooniga kätt ka teiste väljaannete ajakirjanikud, nii et meie muljed ei ole sugugi pärit ainult tehnikafännidelt.
Zuumboks peaks Starmani arvates olema ilmselt päris lollikindel osta-ja-kasuta toode, sest edasimüüjate juures (OnOff, PlussMiinus ja Euronics) on zuumboksi karbid põrandal hunnikus samuti nagu DVD-mängijad, nii et ei mingit koju paigaldama tulevat tehnikut.
Ühinenud Ajakirjade ajakirjanike kogemus näitas, et asi on Eesti turul pakutava massitootena veel toores. Ei ole nii nagu DVD-mängijaga, mille karbid poes zuumbokside kõrval hunnikus seisavad.
Praegu tuli välja nii, et tehnikavõõrastele pole see asi ikka mõeldud – alates kasutusjuhendist. Juhend on omasuguste hulgas tüüpiline, s.t kirjutatud inimeste poolt, kes nendest asjadest tavalises keeles ei suuda mõelda ega rääkida. Nende jaoks, kellel tehnika peale soont ei ole, väga segane värk.
Kõigepealt oli probleeme osade lubatud programmide kättesaamisega. Meie korruselamute ühisantennide võimendid pidada olema häälestatud nii, et 59. kanal neist hästi läbi ei tule, sest nõukogude ajal, kui võimendid tehti ja paigaldati, nii kõrgeid kanaleid meil ei kasutatud. Hea küll, aga ostan sellise boksi ära (kaupluste müüjad pole Zuumi klienditugi), maksan 2000 krooni, viin koju ja – pää! Et selliseid asju peaks iga normaalne inimene ise teadma? Kamoon, te müüte neid ju poe põrandalt hunnikust!!
See antenni-asi peaks olema omaette lehel suurelt ja selgelt ära seletatud, ja see leht peaks olema näha ka karpide hunniku kõrval. Ja kuna antenniga võib probleeme tulla, võiks ju bokside juures ka mõnda tubast võimendiga detsimeeterantenni müüa.
Teine asi, mis segadust põhjustas: mõned telerid, mis SCART-pessa ühendatud DVD-mängija sisselülitamisel selle automaatselt pildiallikaks valivad, ei reageerinud zuumboksi sisselülitamisele. Inimesed polnud aga harjunud telekal sisendeid valima.
Automaatne kanalite otsimine läks päris kiiresti. Leitud ja salvestatud kanalite vahetamisel oli zuumboks aga aaeeeegglaaneeeee. Võimatult. Mina ei ole oma elus midagi sellist varem pidanud õnneks üle elama. Aga noh, lõpuks sai ta need ikka ära vahetatud.
Zuumboksil oli SCART-väljundi kõrval ka HDMI, millest saab digitaalse signaali viia otse paneeltelerisse. Iseenesest väga kaval, sest kui üks digitaal-analoog muundamine vähem, peaks pilt natuke parem olema. Väga suurt vahet pildi kvaliteedis ei olnud, aga natuke parem oli HDMI ikka.
Digipildi kvaliteedis pettusid sügavalt need, kes esimese näitena sattusid mõnd USAs salvestatud programmi vaatama. Zuumi programmivalikut arvestades on see aga vägagi reaalne juhtuma. Midagi pole parata, digipildiga, milles on vähem müra kui analoogpildis, torkab NTSC kehvem kvaliteet rohkem silma. Trükitööstuses lisatakse tihti ühtlastele värvipindadele kunstlikult müra, et pind ei tunduks liiga igav vaadata. Digitelevisiooni vastuvõtuseadmed sellist trikki veel teha ei oska.

Kuigi tootena natuke toores, on Zuum ettevõtmisena väga positiivne nähtus. Mida varem asjaga pihta hakata, seda kindlam on, et kui 2012. aastal analoogtelevisioon sootuks välja lülitatakse, on Eestis digitelevisioon selleks ajaks juba olemas.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid