Digi-TV arvutist
Ando Urbas
03.05.2009

Tänu maapealse leviga digitelevisiooni tulekule on võimalik vaid 600 krooniga muuta arvuti televiisoriks või videomakiks, mis huvitavad saated automaatselt arvutisse salvestab.

Lisaks neile 100 000 majapidamisele Eestis, kus telepilt endiselt analoogsignaalina tuppa jõuab, puudutab järgmise aasta 1. juulil analoog-saatevõrgu väljalülitamine otseselt ka suvila- ja maakodu omanikke, takso- ning autojuhte, kohvikupidajaid jt. Pildita jäävad nii väikesed kaasaskantavad telerid kui autodesse sissehitatud telesüsteemid. Igale telerile kalli digiboksi juurde ostmine või lisaks päriskodule ka suvilasse kuumaksepõhise teleteenuse sissepanek pole aga mõistlik ja käib paljudele lihtsalt üle jõu.
Odav alternatiiv digiboksile on muuta arvuti teleriks. Kui eelmises numbris vaadeldud digibokside hinnad jäid valdavalt 2000 krooni kanti, siis täiesti kvaliteetse USB-ühenduvusega digi-TV arvutikaardi saab kätte vaid 600 krooniga. Arvestades sülearvutite massilist levikut Eestis saab kaasaskantava teleri nii ülisoodsalt kätte! Pealegi saab lisaks telerivaatamisele arvuti lihtsalt telesaateid salvestama panna – seda kas või automaatselt ja iga kindla ajavahemiku järel nädalast-nädalasse korduma. Nii et enam pole hirmu õhtune uudistesaade või südaöised Simpsonid maha magada.
Arvutist teleri vaatamine pole küll mingi uus leiutis, aga digi-TV tulek on vastavad seadmed taskukohaseks ja mõõtmetelt väikesteks muutnud – enam pole vaja analoogsignaali digitaalseks muundada ja vastava elektroonika ärajätmisest kokkuhoid tulebki. Siiski ei tasu nüüd ummisjalu poodi tormata, sest Eestis probleemideta töötavaid seadmeid tuleb müügilolevate seast tikutulega otsida. Õnneks on Tehnikamaailm selle töö teie eest ära teinud – testime nelja erinevat USB-ühendusega arvutikaarti.

Kõik seadmed Eestisse ei sobi
Valdav enamik nii Eestis kui mujal maailmas müüdavatest digi-TV seadmetest ei toeta meil kasutuselolevat videopildi kodeerimissüsteemi (MPEG4), vaid põhinevad vanemal algoritmil (MPEG2). Kuigi meie digi-TV eestvedajatele meeldib rõhutada uue standardi häid külgi ning väita, et see peagi üle kogu maailma levib, näib majandussurutise tingimustes sellega veel mitmeid aastaid aega minevat. Suurim lootuskiir särab Eiffeli torni vahelt – Prantsusmaa on ehk piisavalt suur turg, mille üleminekut MPEG4-le tehnikatootjad märkamata ei jäta.
Seni tuleb poes silmad lahti hoida ning pakendilt tähelepanelikult märget MPEG4 (või H.264) toetuse kohta otsida. See leitud, tuleb kontrollida, kas see käib ikka signaali vastuvõtmise kohta või oskab seade telesaateid MPEG4-vormingus vaid salvestada.
Kui vastav märge puudub, jätke ost tegemata – võite üsna kindlad olla, et koju jõudes kuulete sellise seadmega vaid heli, videoaken jääb aga pimedaks. Just selline kurb tõdemus on tabanud paljusid turismireisilt naasjaid, kes oma arust ülisoodsa TV-vidina kaasa toonud.
Kõrvalmärkusena ja tõe huvides olgu siiski öeldud, et arvutikaartide puhul pole lootus pilti ette saada täielikult kadunud. Nimelt erinevalt eraldiseisvatest seadmetest, nagu digiboks või matkateler, mille võib MPEG4 toe puudumisel heaga vanarauaks ära kaaluda, võib arvutikaardiga õnneks minna ja pildi siiski ette saada. Selleks tuleb arvutisse paigaldada tarkvara, mis oskab TV-kaardilt puhta signaali kätte saada (BDA ehk Broadcast Video Arhitecture toega kaartide puhul) ning teeb kogu kodeerimisprotsessi ise ära. Selline tarkvaraline kodeerimine koormab aga arvuti protsessorit (ja sülearvuti akut) ning ei tööta iga seadmega. Lühidalt on see hädalahendus. Õpetuse selleks leiate loo kõrvalt.

Levi on Eestis kehv
Teine faktor, mis pärsib suvalise digi-TV arvutikaardi sobivust, on meie kehv levi. Eestisse digi-TV leviala ehitanud Levira kindlasti sellise väitega ei nõustu – nende sõnul on kogu Eesti territoorium kvaliteetse leviga kaetud. Konks peitub aga selles, et nende levivõrgu projekteerimise aluseks oli nõue „vastuvõtt kogu Eestis väliantenniga”. Müügilolevad digi-TV arvutikaardid eeldavad aga signaalitugevust, millega saab telepildi kätte toaantenniga. Nii ongi enamikel seadmetel antenniks vaid 12 cm pikkune „traadijupp”, millega sülearvutist rahulikult teleka vaatamine õnnestub kusagil Saksamaal või Taiwanis, aga mitte Eestis. Kui teile telemast otse aknast kätte ei paista, saate ette hakkiva pildi ja teie arusaam korteri seinte ja akende erinevast signaaliläbivusvõimest paraneb tunduvalt.
Seega, kvaliteetne pilt on garanteeritud vaid ja eelkõige TV-kaarti katuseantenniga ühendades. Jäik antennikaabel sülearvuti taga ei vasta küll minu arusaamale mobiilsest telekavaatamisest, ent selline on meie karm reaalsus…
Seda, kas teil on vaja kindlasti katuseantenniga ühendamist või piisab telemastipoolse akna läheduses toaantennist või lausa „traadijupist”, võite kõige paremini senise kogemuse põhjal ise ennustada. Puuduliku signaali tunnuseks on esmalt kanaliteotsing (kas leiab üldse kanaleid), pildi ette saamisel aga selle stabiilsus (ebastabiilsus) – hakkiv, väikeste pausidega kinnikiiluv pilt või kohati ruuduliseks muutuv ekraan viitab piiripealsele signaalitugevusele.
Signaalitundlikkus on igal TV-kaardil erinev. Kahjuks on enamik seadmeid toodetud hea (tubase) leviga riike silmas pidades ning meile sobiva leidmisel tuleb lähtuda katse-eksituse meetodist.

Salvestamine
Peamine põhjus, miks arvutisse TV-kaarti muretseda, on võimalus telesaateid salvestada. Arvutisse salvestamine tuleb tunduvalt odavam kui salvestatava digiboksi muretsemine. Pealegi on viimastel sageli piiratud kõvakettaruum ning salvestatud saated kodeeritud ning boksist kätte neid ei saa. Ehk vaata ise kui tahad, aga ära teistele jaga ega arhiivi talleta.
Arvuti on nendest muredest prii ning salvestamise teeb eriti lihtsaks elektrooniline saatekava (EPG), kus saab ette märkida, milliseid saateid salvestatakse. Ja seda kõike mugavalt arvuti hiirega, ära jääb kohmaka teleripuldiga navigeerimine.
Eesti telekanalid saadavad koos digisignaaliga saatekava seitse päeva ette, milles toodud kellaajad on viimasel ajal majandussurutise viljastavates tingimustes üllatavalt hästi paika pidama hakanud – reklaami on vähem ja reklaamipausid mahuvad etteantud aegadesse – saated algavad õigel ajal.
Salvestamiseks tuleb määrata kõvaketas ja kataloog, kuhu videofailid kirjutatakse ning sobilik videovorming. Toetatud salvestusvormingud on eri seadmetel erinevad. Ruumi nõuab selline salvestamine ühest kuni kümne megabaidini minuti kohta – kõik sõltub salvestuskvaliteedist. Enne olulise saate salvestust tehke kindlasti katsesalvestus ning kontrollige, kas kvaliteet on piisav ning ka seda, kas arvuti/TV-kaart suudab valitud vormingus salvestada ja hakkimata maha mängida.

Pildikvaliteet
Arvutisse jõudvat telepilti mõjutab mitu tegurit – videokodek, valitud resolutsioon, värviseaded ja kuvarisätted. Värvihaldusest võiks kirjutada omaette peatüki, kuid jälgige nahatoone – kui inimeste näod näivad koolnukarva ja vastupidi, ülimalt päevitunud või haiglaselt kollased, tuleks kuvari värvid üle vaadata. Esmalt kontrollide kuvari menüüst värvustasakaalu seadeid (color setting, color temperature). Osadel kuvaritel on olemas filmivaatamise eelvalik (movies), mis vastab värvustemperatuurile ~5500 K. Sellisel juhul saame pehmete toonidega pildi. 6000 K või rohkem annab külmema (sinakama) tulemuse. Maitse asi.
Kui kuvariseadetest üksi ei aita, võib arvutipilti tarkvaraliselt korrigeerida. Selleks soovitan kasutada Monitor Calibration Wizard 1.0 nimelist tasuta tarkvara (http://www.hex2bit.com/products/product_mcw.asp).
Telesignaali enda kvaliteedi kohapealt tuleb aga kummutada üks suur müüt, mis digitelevisiooni ümber ringleb – see ei ole kvaliteetsem kui analoogpilt. Mis?! Kuidas?! Kvaliteetsemast pildist ja helist on ju aastaid räägitud! Kurb, aga tõsi. Kuigi digitelevisioon võimaldab kvaliteetsemat pilti kui analoogtelevisioon, siis Eesti telekanalid seda raha kokkuhoiu nimel ei tee. Enamik Eesti telekanaleid edastab ligikaudu 2 Mbit/s andmevoogu, mis enam-vähem vastab analoogpildi kvaliteedile. Kvaliteetsema tulemuse tarbeks peaks andmehulka suurendama, ent… see omakorda maksab. Täpne andmemaht on telekanali ja Levira vaheliste läbirääkimiste objekt. Kõige paremat pilti edastab praegu ETV/ETV2.
Teiseks probleemiks on ümberkodeerimine. Eelkõige välismaiste telekanalite pilt jõuab Eestisse MPEG2-vormingus, mis siis meie tarbeks MPEG4-vormingusse ümber pakitakse. Kvaliteet kannatab seejuures märgatavalt.

------------------------------------------------

MPEG2 kaardid Eestis
Kui olemasolev arvutikaart ei toeta raudvaralist MPEG4-kodeeringut, on BDA arhitektuurile vastavate draiverite olemasolu (Broadcast Video Arhitecture) puhul võimalik kodeerimine arvutisse viia ning pilt siiski ette saada.
Selleks sobivad mitmed programmid nagu ProgDVB (osaliselt tasuline), VLC, DVBDream jt. Põhjalikuma nimekirja ja abi BDA draiverite leidmisel saate foorumist aadressil www.digi-tv.ee.
1. Ava veebileht www.videolan.org/vlc/ ja tõmba alla VLC uus versioon (0.9.x, vanemad versioonid ei sobi). Enne installimist eemalda vajadusel arvutist VLC vanem versioon. Kõigi vaikimisi väljapakutud seadetega võib töö käigus nõustuda.
2. Ühenda oma digi-TV arvutikaart arvutiga. Käivita VLC ja ava menüüst Media käsk Open capture device. Avanenud aknas vali Capture mode rippmenüüst DVB Direct Show ja Card Selection alajaotisest seadista programm DVB-T peale. Sobiva sageduse leiad vastavalt oma elukohale Levira kodulehelt (www.levira.ee). Tallinna piirkonnas tuleb sageduseks kirjutada 666 000 kHz. Kui kõik paigas, peaks klõps nupul Play pildi ette tooma.
3. Kanalit saab vahetada menüüst Playback > Program (seadmega kaasatulnud kaugjuhtimispult ei tööta). Topeltklõps suurendab videopildi täisekraani suuruseks. Tools > Extended Settings alt saab videopilti laias ulatuses tuunida – värvide korrigeerimisest ulmeliste efektideni välja või lisada pildile oma soovitud kanalilogo.

------------------------------------------------------

Fujitsu-Siemens Slim Mobile USB DVB-T
Toetatud opsüsteemid: Windows XP/Vista
Hind: 600 kr

Hea
Soodne hind
Halb
Kehv antenn
Kohmakas kanalivalik

Fujitsu-Siemensi tegu ja nägu seadme südameks on AverMedia kivi, nii et ärge imestage, kui mõned programmid seda USB TV-kaarti hoopis AverMedia omaks peavad. Ent see ei tähenda midagi halba – Fujitsu-Siemens on suutnud selle väga atraktiivse hinnaga müüki tuua. Maaletooja väitel on neid müüdud Eestis juba üle 5000 eksemplari.
Draiveri installimisega ja tarkvara käivitamisega probleeme pole, kõik vajamineva leiab karbist. Ent nii kaasasolevalt CD-plaadilt kui Fujitsu-Siemensi veebilehelt leitud uuemast softist puudub info Eestis kasutatavate sageduste kohta. Automaatotsingu õnnestumiseks tuleb regiooniks määrata hoopis Norra.
Pilt on terav ja selgete värvidega, ent kiirel liikumisel on märgata liigset viivitust. Teatavale võimsuse puudusele vihjavad ka katsed salvestamisega – kvaliteetse salvestuse saamiseks tuleb valida MP4-H264 kodeering, MP2/MP4 seade puhul esineb taasesitusel probleeme.

Terratec XXS USB TV-tuuner
Toetatud opsüsteemid: Windows XP/Vista
Hind: 900 krooni

Hea
Hea tarkvara
Halb
Kehv antenn
Halb tundlikkus

Terrateci USB TV-tuuner on varustatud Home Cinema tarkvaraga, nii selle kui draiverite uusima versiooni leiab veebist aadressil www.terratec.net. Regioonivalikus on Eesti ilusti olemas, ent kiiremaks kanaliteotsinguks tasub siiski käsitsi seadeid kasutada – automaatotsing alustab alates E2-st ehk päris meeterlaine algusest ning võtab palju aega.
Seadme tundlikkus on pigem tagasihoidlik – näiteks olukorras, kus selle pilt oli väga hakkiv, kuvas sama antenniga ühendatud zuumboks pildi veatult ning näitas signaalitugevuseks 42%.
Kaasasolev Home Cinema tarkvara on väga mugav ka puldiga juhtimiseks. On nii tavapärane EPG (elektrooniline saatekava) ja kellaajaline salvestus kui nihutatud vaatamine (pärast arvutist eemale minekut saab hiljem jätkata pildi vaatamist kohast, kust see pooleli jäi).
Kiidusõnu väärib suur valik salvestusvorminguid. Kui arhiivimine eesmärgiks pole, siis kiiruse ja kvaliteedi huvides soovitan vorminguks valida TS (transport stream). Seadetest saab valida, mis komponendid eemaldatakse (näiteks teletekst ja ebavajalikud heliribad).

Pinnacle PV for Mac Hybrid 330E
Toetatud opsüsteemid: Mac OS X
Hind: 2000 krooni

Hea
Lihtne seadistada
Näitab ka analoogkanaleid

Halb
Krõbe hind
Halb tundlikkus

Kui valdav enamik arvuti lisaseadmetest on mõeldud PC-arvutile, siis meeldiva üllatusena võis tõdeda, et Eestis on müügil ka üks Macile mõeldud DVB-T kaart. Tootjaks Pinnacle.
Tarkvara installimine EyeTV (Lite-versioon) käib Macile omaselt ülimalt lihtsalt – tuleb vaid programmi ikoon Applications kausta lohistada. Suurimat kriitikat pälvib kaardi tundlikkus. Kaasasoleva traadijupiga (vabandust, lühikese antenniga) ei õnnestunudki Tallinnas leida kohta, kus saanuks ilma häireteta digipilti vaadata. Ikka kippus pilt iga 10–15 min tagant kinni kiiluma. Oluliselt ei parane seis ka toaantenni kasutades, alles suure katuseantenni taha lülitades saab enam-vähem probleemivaba pildi ette (rõhk sõnapaaril „enam-vähem”!).
Samas on kohmakas viis, kuidas analoog- ja digivastuvõtu ümber lülitada – see käib seadistusviisardi abiga, kus õige kohani jõudmiseks tuleb üsna mitu korda Next-nuppu vajutada.

AverMedia Volar GPS 805
Toetatud opsüsteemid: Windows XP/Vista
Hind: 1200 krooni

Hea
Signaalitugevuse indikaator
Komplektis hea antenn

Halb
Eesti seaded puuduvad
BDA ja Maci draiverid puuduvad

Tõenäoliselt turunduse koosolekuteruumis tekkinud ideest pakkuda autoga reisivale inimesele nii telerivaatamist kui navigeerimissüsteemi on sündinud Avermedia Volar GPS seade, kus ühendatud nii GPS kui digi-TV vastuvõtja. Komplektis oli ka hunnik vidinaid seadme autos kasutamiseks.
Digi-TV poolelt tuli tõdeda, et AverMedia pole endiselt Eestit avastanud, seekord aitas hädast välja regiooniks Soome seadmine. Aga kui kanalid leitud, pole pildikuvamisega probleeme.
Meeldivaks üllatuseks on komplektis tavapärasemast tunduvalt korralikum antenn – pisike kaheharuline teleskoop, millega sai pildi ette tunduvalt suvalisemas korteri nurgas kui teiste testitutega. Ebameeldivaks üllatuseks aga ei leidnud sellele seadmele BDA-arhitektuurile vastavaid draivereid, ehk siis alternatiivsete tarkvaradega katsetamine jääb ära.
GPS-seadmena kasutamiseks on kaasas vägagi hädine programm, millel vaid Suurbritannia kaart. Ent mõnda teist kaardirakendust ühendades oskab seade asukohta määrata küll, ka antenni tundlikkusele ei saa suurt midagi ette heita – see on samas klassis autodele mõeldud GPS-seadmete omaga.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid