CV9035 – jalaväe soomuskilp
Margus Kruut
01.04.2015

Kui siiani said Eesti kaitseväe jalaväelased lahingus loota vaid kummiratastel liikuvatele ja suhteliselt nõrga tulejõuga soomukitele, mis tegelikult mõeldud hoopis sõdurite transportimiseks tagalast rindejooneni, siis varsti hakkavad meie riiki kaitsma ka roomikutega lahingumasinad. Need annavad tulejõu ja toe, mis võimaldab jalaväelastel vajadusel isegi vasturünnakule asuda. Varem neil selline võimekus puudus.

Roomikud, torn, kahur ja soomus. Kuigi eemalt vaadates võib CV90 jätta mulje, justkui oleks tegu päris ehtsa tankiga, on viimane tegelikult tunduvalt paksema soomuse ja suurema tulejõuga. Tanki ülesanne on purustada vastase tulepunkte ja soomustehnikat, vaenlase kaitseliinist läbi tungida ning vastase rünnaku puhul kaitses olles suurtükiväge toetada või viimase puudumisel seda asendada. Tank ei ole ehitatud jalaväelaste transportimiseks, kuigi on ka erandeid. Üks maailma parimad tanke Merkava on ees paikneva mootoriga ning tagumise sektsiooniga, kuhu mahuvad mõned jalaväelased, kes võivad lahingu käigus tanki tagaosast märkamatult väljuda ja nii vaenlast ootamatult rünnata. Aga sellega ka üldjoones Merkava ja jalaväe lahingumasinate sarnasused piirduvad, sest kummalegi on võitlusväljal ette nähtud hoopis erinevad ülesanded. Jalaväe lahingumasinad Pärast Teist maailmasõda võeti kasutusele jalaväe lahingumasinad ehk lahingusoomukid, mis erinesid varasematest soomustransportööridest ehk jalaväesoomukitest paksema soomuse ja võimsama pearelva poolest. Siin olid teerajajad Nõukogude Liidu jalaväelaste lahingumasinad BMP (bojevaja mašina pehotõ) – samad, mis ärevatel augustiputši aegadel suundusid mööda Tartu maanteed kolonnina Tallinnasse ning milliseid üpris sageli aetakse segi tankidega. BMPle vastukaaluks loodi Lääne-Saksamaal Marder (vahetatakse lähiajal tänapäevasema Puma vastu), Ameerika Ühendriikides Bradley, Suurbritannias Warrior, Itaalias Dardo jne. 1980ndate keskel hakkasid ka rootslased oma armee jaoks arendama lahingusoomukit, milleks sai Stridsfordon 90 (Strf 90), inglise keeles Combat Vehicle 90 ehk CV90. Parima tulemuse saavutamiseks töötati aastaid ning lõplikuks testimiseks valmisid mudelid CV9025 ja CV9040. Need erinesid teineteisest vaid tornide poolest – 25 mm pearelvaga torn oli Hägglundi ja 40 mm relvaga torn Boforsi toodang. Seeriatootmisesse valiti võimsama pearelvaga CV9040 ning Rootsi armee sai need oma kasutusse 1990ndate alguses. Praktika on näidanud, et jalaväele on selliseid masinaid väga vaja. Seepärast oli Eesti vabariigi valitsuse poolt juba 2009. aastal kinnitatud aastate 2009–2018 sõjalise kaitse arengukavas ette nähtud arendada kodumaist soomusmanöövervõimekust. Seni kasutusel olevad kummiratastel liikuvad soomustransportöörid Sisu XA-180EST ja Sisu XA-188 tagavad küll kuuli- ja killukaitse, kuid ei ole mõeldud tegutsemiseks avatud maastikul või ründeoperatsioonides vastase soomustransportööride ja jalaväe lahingumasinatega varustatud üksuste vastu. Tehtud Rootsis Kuigi Eesti sõlmis detsembris 2014 lepingu lahingumasinate CV9035NL ostmiseks Hollandist (35 tähendab pearelva kaliibrit millimeetrites ja NL seda, et masinad valmistati Hollandile), on nimetatud soomukid tegelikult tehtud Rootsis, kust hollandlased ostsid need uutena 2004. aastal. Masinad võeti kasutusele 2008–2012, seega on Eestisse saabuvad soomukid teenistuskõlblikud veel ligi 25 aastat. Eesti kaitsevägi võtab lahingusoomukid kasutusse alates 2016. aasta septembrist. 2. veebruaril 2015 saabusid Paldiski sadamasse ajutiselt esimesed 14 Hollandi lahingusoomukit CV9035NL ja 6 nende toetusmasinat, kusjuures viimased on ehitatud tanki Leopard 1 baasil. Masinad ja muu tehnika transporditi kaitseväe keskpolügoonile, kus need osalesid koos Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Hollandi sõjaväelastega Scoutspataljoni talvelaagris. Eestimaale talvistesse tingimustesse sõjapidamist harjutama tulnud hollandlased, kes kuuluvad 43. mehhaniseeritud brigaadi, võtsid oma jalaväe lahingumasinatega osa ka Narvas peetud Eesti vabariigi aastapäeva paraadist. Kaitseminister Sven Mikser allkirjastas detsembris 138 miljonit eurot maksva lepingu, mille tulemusena saavad Eesti kaitsejõud endale 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL, neid toetava tehnika ja masinate hoolduskomplektid. Soomukid saabuvad Maarjamaale aastatel 2016–2018 ning need antakse Scoutspataljonile, mis kolib harjutusvälja ja keskpolügooni läheduse tõttu end Paldiskist ümber Tapale. Tehinguga tulevad kaasa kaks nn sillatanki, kaks pioneertanki ning kaks recovery-tanki ehk väljatõmbajat, kokku kuus Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinat. Tehniliselt hästivarustatud CV9035NL on varustatud nelja kaameraga, mis annavad igast küljest hea ülevaate väljaspool masinat toimuvast. Pilt tuleb neljale ekraanile ning juhil, sihturil ja komandöril on tänu öönägemisseadmetele hea nähtavus ka pimedas. Kolmanda põlvkonna soojuskaamerate ja optiliste suurenduste abil on võimalik nii öösel kui ka päeval avastada teist sõidukit kuni kümne kilomeetri ja jalaväelasi kuni nelja kilomeetri kauguselt. Lisaks on soomuk suuteline hoiatama meeskonda, kui jalaväe lahingumasinale on suunatud mõne relva lasersihik. Soomuki seadmed tuvastavad laseri suuna ning kui suitsukatte süsteem on seatud automaatrežiimile, siis tekitatakse suitsukate automaatselt. Poolautomaatse režiimi puhul on võimalik valida, kas kasutada suitsukatet või tulistada ohuallikat pearelvast. Vastase lasersihiku kiire ette jäämise eest hoiatav süsteem on väga oluline, sest suitsukatte all soomuki liigutamine, kas või masina mõne pikkuse võrra, annab soomukile võimaluse vastase tabamusest pääseda. Lisaks võimaldab süsteem anda kiiret turmtuld laserkiire saatja pihta. CV9035NL täisautomaatne kahur tulistab maksimaalselt 200 lasku minutis ning suudab purustada punkri või hävitada kergemini soomustatud masina. Kiirlaskekahuri suureks plussiks on asjaolu, et muuta saab laskemoona plahvatamise hetke. See on eriti vajalik vastase jalaväe mahasurumisel. Näiteks võib laskemoona seadistada nii, et plahvatus toimuks enne sihtmärki või selle kohal, külvates vaenlase jalaväe (kui see on isegi kaevikutesse varjunud) üle killurahega. Tulejõudu ja soomust arvestades pole jalaväe lahingumasinal tanki vastu astuda kuigi arukas, kuid CV9035NL suudab oma pearelva lahingumoonaga hävitada või oluliselt kahjustada tanki vaatlus- ja sihtimisseadmeid. „Pimedaks tehtud” tank pole enam lahinguvõimeline ning on vastasele üpris kerge saak. Lisaks on võimalik tulistada selliste mürskudega, mis läbivad takistuse ja plahvatavad alles varje taga või hoones sees. Pearelv kasutab kahte etteandvat linti, kuhu saab laadida erineva toimega laskemoona. Tänapäevase sõjatehnika kohaselt aitab sihturi tööd arvuti, mis arvutab välja sihtmärgi kauguse ning paneb paika relva õige asendi täpse tulemuse saavutamiseks. Sihturi töö on sihtmärk ära märkida ja päästikule vajutada. Meeskonna ülemal ning sihturil on omaette vaatlus- ja sihtimissüsteemid, mis teevad vajadusel koostööd. Näiteks kui sihtur tegeleb vaenlase tulepunkti, jalaväerühma, soomuki või muu sellise hävitamisega, saab komandör samal ajal jälgida lahinguvälja ning kui ta on leidnud uue sihtmärgi, lukustab oma sihtimissüsteemi sellele ja edastab info sihturile, kes saab ühe nupuvajutusega võtta uue kindlaksmääratud vastase sihikule. Pearelv on võimeline tulistama üksiklaskudega, lühivalangutega või pideva valanguga. Kuigi 35 mm lahingumoon on kallim kui 30 mm mürsud, on 35 mm kildmürsud peale programmeerimisvõimaluse ka efektiivsemad. Ning uued soomustläbistavad 35 mm noolmürsud on tõhusamad 30millimeetrisest lahingumoonast. Kergemate ja soomustamata sihtmärkide hävitamiseks on olemas ka 7,62 mm kuulipilduja. Soomuki normaalse sisetemperatuuri tagab kliimaseade, mis ei lase lõõskava päikese all tuliseks köetud soomusega masinal leiliruumiks muutuda. Lahinguristsed Norra ja Taani CV90 soomukid said Afganistanis kätte ka oma lahinguristsed. Kuigi masin võib olla ülipaksu soomusega, suudab väga võimas isevalmistatud lõhkeseadeldis (IED) purustada isegi tanki, kergemini soomustatud jalaväe lahingumasinast rääkimata. Sellegipoolest on CV90 end lahingusituatsioonis väga hästi näidanud ning mitmeid ja mitmeid kordi on soomuk maasse kaevatud ja hoolikalt peidetud IED otsa sõites päästnud oma meeskonna. On sattutud ka Talibani ootamatute rünnakute alla ning edukalt tõrjutud vaenlase raskekuulipildujate tuld ning RPG rünnakuid. CV90 tõhus pearelv on ideaalne selliste vastaste kahjutuks tegemisel. Lahingusoomuk mahutab kümme meeskonnaliiget – juhi, sihturi ja ülema ning lisaks kuni seitsmeliikmelise jalaväejao, kes saavad masinast väljuda tagaosas paikneva langetatava rambi-jooksusilla kaudu või läbi selle sisse ehitatud ukse, juhul kui ramp on suletud. Hüdrauliliselt töötavat rampi kasutatakse siis, kui on vaja soomukist kiiresti väljuda. CV9035NL meeskond on kaitstud kuni kaheksakilogrammise lõhkelaenguga tankitõrjemiinide eest ja masina standardsoomus pakub kaitset kuni 30 mm soomustläbistava mürsu eest (esiosa ja torn) ning külgedelt kuni 14,5 mm soomustläbistavate kuulide eest. Lisasoomusega saab kaitsta külgi kuni 30 mm soomustläbistavate mürskude eest ning suurendada soomuskaitset ka esiosal ja tornil. Seega on tegu igati tänapäevase ja Eesti kaitseväele väga vajaliku soomukiga, mis mitmete sõjaväe spetsialistide väitel on parim jalaväelaste lahingumasin, mida oli võimalik endale hankida. 067-070-cv9035nl Esimesed Hollandilt soetatud jalaväe lahingumasinad CV90 maabusid Tallinnas 7. oktoobril 2016. aastal. Vt videot.

Sarnased artiklid