Cessna tööloom 208 Caravan
Peep Krusberg
01.07.2009

Praeguseks üle 2000 toodetud eksemplariga Cessna 208 Caravanil (vt ka TM 9/2000 „Taevased pakibussid”) täitub augustis esimese seeriamudeli valmimisest 25 aastat. Euroopas on mudel suhteliselt vähe levinud, see on aga jätkuvalt populaarne kombineeritud reisi/kaubalennukina n-ö nurgatagustel lennuväljadel Alaskast kuni Aafrika savannideni. Üks selline teeb nüüd tööd ka Eestis maa-ameti heaks.

Üheksakümnendate algupoolel näis, et arhailise välimusega propeller-Caravani söövad moodsamad mudelid turult välja. Soodne hind ja väikesed kasutuskulud hoiavad Caravani oma turusegmendis aga sedavõrd konkurentsis, et 2007. aastal venis ostujärjekord kolmele aastale ja Cessna oli sunnitud ettetellimise ajutiselt peatama.

Kontseptsioon
1970. aastate lõpus olid Cessnal olemas klassikalisest 170/180-seeria neljakohalisest lennukist tuletatud suuremad 6- kuni 8kohalised kolbmootoriga versioonid 205, 206 ja 207 ning eriti populaarsed olid nende mudelite mitmeotstarbelised (ingl k utility) versioonid. Firma tundis, ja seda toetasid turu-uuringud, et ta võiks pakkuda veelgi suuremat mitmeotstarbelist lennukit konkurendiks väga headele, aga juba vananevatele de Havilland Canada mudelitele DHC-2 Beaver ja DHC-3 Otter (TM 3/2008).
Ülesannet võeti tõsiselt. Uuriti, kuidas kasutatakse selliseid lennukeid naftaleiukohtade teenindamiseks Mehhiko lahe äärsetes soodes või Kanada ja Alaska arktilistes tingimustes. Kasutajate põhitingimuseks oli suur sileda põrandaga siseruum, kuhu mahuksid nii täismõõdus vineeritahvlid kui ka 200liitrised kütusevaadid ning lisaks mõned reisijad. Lennuk pidi olema kiirelt muudetav kaubaversioonist kombineeritud reisi-/kaubaversiooniks või ka puhtalt reisilennukiks. Piloodid kutsuvad selliseid lennukeid „võsalennukiteks” (bushplane). Cessna visioonis oli plaan panna lennuk ka suuskadele ja pontoonidele ning pakkuda seda täiendavalt jõustruktuuridele.
Mudeli väljatöötamisel tehti umbes nii, et võeti standardsed 4 x 8 jalased (ca 1,2 x 2,4 m) vineeritahvlid, nende peale paigutati kümme istet ja taha jäeti veel natuke ruumi kaubale – nii pandi paika tulevase lennuki siseruum. Sõitjateruumi ühele küljele tuli reisija- ja teisele hiiglaslik kaubauks. Lennuk tehti mittehermeetiline, süsteemid äärmiselt lollikindlad ja lihtsalt remonditavad, istmed välja tõstetavad ja taas paigaldatavad minutite jooksul.
Nii suurele lennukile oli modernset kolbmootorit juba raske leida, ka aviobensiini hind kruvis ülespoole. Turbopropellermootorid on sama võimsuse juures kolbmootoritest tunduvalt väiksemad, kergemad, pikema hooldusvälbaga ning kasutavad tavalist reaktiivkütust (lennukipetrooli), kuid puuduseks on oluliselt kõrgem hind. Cessna otsustas kallima, aga ääretult töökindla Pratt & Whitney Canada turbopropellermootori PT6A kasuks. Selles võib lühiajaliselt kasutada isegi tavalist autobensiini või -diislit.
Uue mudeli 208 Caravan jõudmine joonestuslaualt prototüübi esmalennuni 1982 detsembris võttis aega vähem kui aasta.

Algus
Igasuguse lennuki seeriatootmise alustamiseks vajab tootja mingi hulga kindlaid eeltellimusi. Võsalenduritel huvi oli, 600 000 dollarit hinnasildil oli aga liiast. Ootamatult ilmus suurtellija. Kullerpostifirma Federal Express (FedEx) otsis võimalusi, kuidas teenindada kiiremini väiksemaid kõrvalisi kohti. FedExi omanik nägi 1983. a kevadel lennundusajakirjas uue lennuki tutvustust ja mõistis hetkega, et seda ta vajab. Mõne kuu jooksul kohendas Cessna prototüüpi tellija soovide järgi: tõsteti stardimassi, kaotati ära salongiaknad ja reisijauks ning kõhu alla kinnitati kaubagondel. FedExi esimene tellimus oli 40 eksemplari versioon C208A Cargomasterit koos ostuoptsiooniga veel sadadele. Esimene seeriatoodangu C208A valmis 1984. a augustis ja FedEx sai esimesed Cargomasterid kätte 1985. a alguses.
Caravanide tootmine ei läinud veel õieti käimagi, kui FedEx esitas soovi, kas lennukit ei saaks veel natuke pikemaks venitada. Cessna oli skeptiline, aga 1985. a septembriks saadi valmis esialgsest Cargomasterist ligi 1,2 m pikem ning 227 kg enam mahutav isend. FedEx tellis hoobilt 260 eksemplari uut mudelit C208B Super Cargomaster.

Erinevad rollid
Caravani edu FedExi käes ei jäänud märkamata ja müük sai kiiresti sisse korraliku hoo. Cargomastereid hakkasid kasutama ka teised kullerpostifirmad nagu DHL ja UPS. Lennuk on praeguseks kasutusel umbes 80 riigis kõige erinevama kraami transportimiseks. Aafrikas toimetavad humanitaarabiorganisatsioonid sellega toitu ja ravimeid kriisipiirkondadesse ning haigeid või haavatuid sealt välja. Rootsis ja Norras toimetatakse hommikused ajalehed õigeks ajaks põhjapoolsetesse piirkondadesse. Klaasangerjaid kasvatav firma Inglismaal tarnib elusaid kalamaime oma klientidele ümber Euroopa (lennuki registritunnus on G-EELS!). Jne, jne.
1986. a sertifitseeriti lühema C208A baasil pontoonidega amfiibversioon ja 1987. a militaarversioon U-27A. Viimasele on võimalik paigaldada relvastust kuulipildujatest kuni õhk-maa tüüpi rakettideni, kuid enamasti varustatakse see mitmesuguste seireseadmetega (infrapunakaamerad, radarid jms) ning kasutatakse patrull-lendudel näiteks narkovastases võitluses. 1989. a otsustas Cessna valmistada Super Cargomasterist reisijateversiooni, pikem mudel sai endale lõpuks salongiaknad, trapiga reisijaukse ning viisaka siseviimistluse. Uus mudel C208B Grand Caravan tegi esmalennu ning tarniti esimesele kliendile 1990. a. Suurim lubatud istmete arv (koos piloodiistmetega) Grand Caravanis on 12 kuni 14.
Ühemootoriliste lennukite häda on selles, et neile on ärilendudel kasutamisel piirangud. Esimest korda ühemootoriliste lennukite seas andsid USA postiamet ja Kanada transpordiamet loa kasutada Caravani ärilisel kaubaveol instrumentaallennu tingimustes 1986. a, analoogse loa äriliseks reisijateveoks USAs andis föderaalne lennundusamet FAA alles 1998. a. Kahjuks ei ole ärilise reisijateveo luba (veel) Euroopa lennundusohutusametilt EASA, mis on ka Caravani vähese populaarsuse üheks põhjuseks Euroopas. Seetõttu on Caravani praegu võimalik Euroopas kasutada vaid kaubaveol, eralennukina või näiteks lennuklubides langevarjurite ülesvedajana.
Praegu on tootmises mudeli 208 neli modifikatsiooni: lühike mitmeotstarbeline Caravan 675 (675 näitab mootori võimsust), lühike pontoonidega vesilennuk Caravan 675 Amfiib, pikem mitmeotstarbeline Grand Caravan ja pikem kaubaversioon Super Cargomaster. Mõistliku lisavarustusega uue Grand Caravani tehasehinnaks kujuneb natuke üle paar miljoni dollari. Kõik Caravanid on kogunud praeguseks kokku üle 10 miljoni lennutunni.

Ärilennuk?!
Üldiselt ei oota keegi robustses Caravanis luksuslikku sisu. Aga selliseid leidub. Näiteks võib firmaomanikul tulla soov lennata nädalalõpu kala- või jahiretkele kuhugi pärapõrgusse, kus maandumiseks vaid pisike plats mäekurus või väike järveke metsade keskel. Kohale tahaks jõuda kiirelt, mugavalt ja stiilselt, aga oma ärireaktiiviga ei saa. Samuti pole sugugi haruldane, kui üle ookeanide lennatakse kiire ärireaktiiviga ja kohalikud toimetamised tehakse tunduvalt odavamalt Caravaniga. Esimesed Caravanid sisustati ärilennukiks 1993. a ja pakutakse kõike, mida korralik ärilennuk vajab: mugavad igas suunas reguleeritavad istmed, baarikapid, tualett, LCD-ekraanid, jms. Ligi veerandist uutest Caravanidest saab ärilennuk.

Mitte päris probleemivaba
Eelnev jutt ei tähenda, et Caravanil poleks puudusi. Kavandatud lennuomaduste saavutamiseks võeti tiival kasutusele profiil, millel on kalduvus jäätumise tingimustes lendamisel tugevasti jääd koguda. Paradoksaalsel moel võimendavad probleemi Caravani suurepärased lennuomadused normaalsetes tingimustes, mis uinutavad piloodi tähelepanu. Caravan on varustatud jäätumisvastaste vahenditega, kuid siiski on tiivale tekkinud jääkirme põhjustanud aastate jooksul mitukümmend allakukkumist. Pärast mitut järjestikust säärast otseselt piloodi hoolimatusest põhjustatud õnnetust (meile lähimad 2005. a Helsingis ja Moskvas) oli Cessna sunnitud 2007. a lisama Caravani armatuurlauale meeldetuletuseks suured kirjad tegutsemiseks jäätumise ohu korral.

Konkurendid
Otseseid praegu tootmises olevaid turbopropelleriga konkurente Caravanil/Grand Caravanil on vähe. Puhtalt ärilennukid on Caravan 675 mõõtu Prantsuse Socata TBM 850 ja Grand Caravani mõõtu Šveitsi Pilatus PC-12. Mõlemad on populaarsed, aga Caravanist umbes kaks korda kallimad. Mitmeotstarbelistest lennukitest on Caravanist natuke väiksem, aga oluliselt aeglasem Pilatus PC-6 Turbo Porter. Viimasel on olemas kindel nišš oma lühikese stardi- ja maandumismaaga (STOL), kuid mudel on vana ja nõudlus pea olematu.
Uusim ja põnevaim tulnuk on Quest Kodiak. Väliselt on tegemist Caravanist väiksema klooniga ja Kodiaki konstruktor ei eitagi eeskuju. Ta lendas aastaid võsalendurina erinevate mudelitega ning veendus Caravani kontseptsiooni headuses, samal ajal õppis tundma selle puudusi ning mõtles, kuidas neid kõrvaldada. Kõige olulisem vahe on tiivas, sellel peaks olema vähem probleeme jäätumisega ja annab STOL-omadused, kaotamata sealjuures kiiruses. Esimene lennuk anti tellijale üle 2008. a, kuid järjekord on umbes kolm aastat. Firma Quest Aircraft asutati kristlike (heategevus)organisatsioonide poolt eesmärgiga luua humanitaarabi jagamiseks sobiv lennuk.

Maa-ameti seire ja aeropildistamise Grand Caravan
Kõigist toodetud Caravanidest on üle 100 kohandatud ja varustatud aeropildistamise ja seire tarbeks. Traditsiooniliselt on selleks kasutatud mitme mootoriga lennukeid nii ohutuse huvides kui ka sellepärast, et ühemootorilise lennuki puhul kardetakse, et keres asuvast mootorist tulevad heitgaasid ja õlid võivad reostada lennuki kõhu all olevaid kaameraid jt sensoreid. Caravani ja tema mootori töökindlus lubavad aga seda rolli üha enam üle võtta.
Eesti maa-amet soetas 2008. a alguses topograafiliseks kaardistamiseks ja keskkonnaseireks Grand Caravani. Kaardistamiseks on lennukis digitaalne aerokaamera ja laserskänner (lidar). Nende seadmete kasutamiseks on lennuki põrandasse tehtud kaks spetsiaalset ava. Esimene hooaeg näitas, et lennuk õigustab ennast täielikult. Siis lennati üle Lääne-Eesti mandriosa ja saared, kogu Põhja-Eesti rannikuala ning Tallinn ja Pärnu. Need pildid, õigemini ortofotod, millelt on eemaldatud radiomeetrilised, geomeetrilised jm moonutused ning mis on liidetud kokku terviklikuks nn fotomosaiigiks, on kõigile nähtavad maa-ameti kaardiserveris aadressil www.maaamet.ee.

Sarnased artiklid