CeBIT 2007 – partnermaaks Venemaa, “made in“ Aasia
Glen Pilvre
01.05.2007

Mis oleks justkui valesti ilusal reklaampildil, millel on kujutatud futuristlik-minimalistlik unelmate tuba, seinal õhuke teleriekraan ning nurkades stiilsed kõlarid? Vastus on, et sel pildil pole juhtmeid. Tänavuse CeBITi märksõnadeks olidki wireless oma erinevates vormides, kõik-ühes taskuabilised ning High Definition.

Maailma suurim infotehnoloogiamess täisnimega “Centrum für Büro und Informations Technik” toimus Hannoveris sel aastal 21. korda ning taas käis trendidega tutvumas ka TM. Ja taas kord ei saa jätta mainimata, et tegemist on väga-väGA-VÄGA SUURE tehnikasündmusega – rohkem kui 6200 osalejat Hannoveri kolossaalse messikeskuse territooriumil, mille kogupindala mõõtmisel on lihtsam kasutada ühikut “ruutkilomeeter”. Tegelikult peaks seda lauset kordama sissejuhatuseks mitu lehekülge järjest, siis võib-olla tekiks lugedes mingigi sarnane emotsioon kohalviibimisega. Aga aitab küll “iga-aastase plaadi” mängitamisest, asja juurde.

Järjest jõulisemalt kindlustab oma niigi tugevat positsiooni maailma tehnoloogiakaardil Aasia. Rääkimata sellest, et enamik Euroopa firmamärki kandvaid seadmeid on juba ammu made in China, oli sel korral kohal rohkem kui 1600 Aasia päritolu firmat, neist üle 600 Taiwanist ning 471 Hiinast – see on ligi viiendiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Messi ametlikuks partnermaaks oli Venemaa, kelle lipu all esindatud 150 tegijat. “Näituselt” – kui nii sobib üldse öelda – ei puudunud ka Eesti. Meie sõnum oli eelkõige “e” – e-valimised, e-kool, e-piletid jne. e-asju oli tutvustamas üheksa organisatsiooni. Eestile pakkus e-konkurentsi e-Horvaatia motoga “Discover e-novation country”.
Kahjuks on igal aastal ka mõni suur tegija, kes jätab tulemata. Seekord olid teiste nimekate loobujate hulgas näiteks Nokia ja Philips (nende tooteid võis küll siin-seal märgata.)

Lugematute pleierite ja nutitelefonide kõrval oli peaaegu iga Aasiast pärit firma “kohustuslikuks” eksponaadiks digitaalne pildiraam – neid oli sõna otseses mõttes kõikjal. Pilte sai digiraamidesse saata Bluetoothi kasutades ning loomulikult lugeda mälukaartidelt. Bluetooth on lõpuks täitmas kunagi antud lubadusi, praegu peaks maailmas seda kasutama rohkem kui miljard inimest ning igal nädalal saab maailm rikkamaks 12 miljoni sellise seadme võrra. Järjest enam leiab kasutust A2DP-standard, võimaldades edastada korraliku kvaliteediga stereoheli. See tähendab, et viimaks ometi hakkavad kaduma nii tülikad (kõrvaklapi)juhtmed. Uus ja kiire Bluetooth 2.0 leiab ilmselt peagi rakendust kõikvõimalikes multimeediaseadmetes. See on leidnud tee ka VoIP-telefonidesse, firma Ortek demonstreeris Skype’i telefoni, mille ühendamiseks arvutiga piisas väikese Bluetooth-“mälupulga” ühendamisest USB-porti. Mälupulkadest rääkides peabki nentima, et tavapärastele väikestele kõvaketastele on kuklasse hingamas flash-mälul baseeruv SSD ehk Solid State Drive. SanDisk ja Hama on juba turule toonud 1,8tollise 32 GB SSD, mis sobib asendama samasuurt HDD-d. SSD eeliseks on väike voolutarve ning liikuvate osade puudumine, mis muudab ketta (tegelikult oleks õigem öelda mälu) väga vastupidavaks ja mobiilseadmetesse sobivaks. Praegu on miinuseks eelkõige märkimisväärne hind – 32 GB puhul ligi 500 eurot (~7500 kr). Järjest uusi kiirusi saavutavad ka mälupulgad – näiteks SanDiski Cruzer Contour kirjutab 18 ja loeb 25 MB sekundis. Aga et tegu on sisuliselt igava jubinaga, siis panevad tootjad järjest enam rõhku mälupulkade välimusele ja kõikvõimalikele lisaväärtustele.

Täpsemalt vaata Tehnikamaailma mainumbrist

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid