CeBIT 2006
Olavi Kärsna, Tormi Soorsk
01.05.2006

Kõnealusel messil on TM alati osalenud ja ega siis saanud selgi aastal asjad olla teistmoodi. CeBITile tuuakse kogu maailmast kõik see, mida saab kokku võtta sõnadega “elektroonika” ja “infotehnoloogia” ja mida igaüks peaks lähinädalatel või -kuudel saama endale hankida. Mõistagi selleks, et elu oleks jälle sutsukese mõnusam, lihtsam, laisem. Või sobiks paremini öelda: kiirem, tulemuslikum, ületrumpavam?

Üldpinda miljon ruutmeetrit, halle 27, sisepinda 495 265 m2, 71 riigi 6262 firma väljapanekutele eksponeerimispinda 310 412 m2 – sellised põhiarvud iseloomustavad maailma suurimat informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiamessi CeBIT 2006. Messi külastajate autodele on parkimiskohti 39 000 (lisaks pidev rongi- ja trammiühendus). Messi ettevalmistusega oli hõivatud 20 000 inimest, külastajaid ja eksponente teenindas messi käigus 70 000 töötajat. Ei huvita? Okei! Aga ehk huvitab, mida seal näidati?!
Kuna vaadata oli palju, siis saab lugejani tuua vaid lühiülevaate – ehk leiab siit igaüks oma.
IT-haldjas on pudelist välja lastud. Selle kinnituseks näitas Gartneri analüütik CeBITi messil pudeliavajat, milles olev mikroprotsessor lubab kommenteerida kasutaja joogiharjumusi. CeBIT ei ole enam ammu pelgalt arvutimess. Seal saab ettekujutuse enam-vähem kogu laiatarbeelektroonika arengust.
Arvutid
Pihuarvutitest ei ole tulnud nii levinud abimeest, kui aastat viis tagasi arvati. Ka tablettarvuti pole erilisi tiibu külge saanud. Lauaarvutitelt võtavad turgu ära päris traditsioonilised sülearvutid.
Sellel CeBITil räägiti uuest arvutitüübist, millest jälle kord loodetakse tarbimisrevolutsiooni: Ultra Mobile PC. Ega selles iseenesest midagi erakordset olegi: tablett on lõigatud pooleks ja loodetakse, et tulemus on kaasaskandmiseks piisavalt kerge, ja tekitab uut laadi nõudluse. Tehnoloogiasaavutuse nimeks on Origami.
Põhiline uuendus Origami juures nn tablettidega võrreldes on uut tüüpi juhtimis-kasutamisliides Origami Touch Pack: klaviatuur on puudutustundlikul ekraanil jagatud kaheks kasutaja pöialde alla jäävaks sektoriks. Bluetooth-ühendusega saab kasutada ka traditsioonilist klaviatuuri.
Samsung näitas messil oma esimest UM PC-d Q1. See enam-vähem poole tablettaarvuti suuruses, 779 grammi kaaluv aparaat kasutab operatsioonisüsteemina Windows XPd Tablet Edition lisadega ja protsessoriks on kas Intel Pentium või Celeron Mobile Ultra Low Voltage. Nii et Microsofti eelmise aasta teade XP Tablet Editioni edasiarendamise loobumisest tundub nüüd unustatud olevat. 40gigabaidise kõvakettaga arvuti toetab nii GPSi kui digitelevisiooni, aga vähemalt esialgu vajab nende kasutamine Euroopas lisapluginaid.
Telefonid
Kaasaskantavate aparaatide loomise tehnoloogias on aset leidmas arenguhüpe sinna, kus viis-kuus aastat tagasi reaalsuse pähe välja hüütud asjad tegelikkuses realiseeruvad. Mobiiltelefonid töötavad ka koos arvutite jaoks loodud traadita WiFi-võrguga, sisseehitatud kaamera on tavaline asi ja videot võtab telefonike üles kogunisti VGA kvaliteediga. Ja traadita kulgeva meelelahutuse võimalused aina laienevad: juba saab telefoniga telesaateid vaadata.
Lõpuks ometi on telefonitootjad hakanud aru saama, et taskusse sobib paremini õhuke aparaat ja nimelt sellepärast tarbijad neid eelistavadki. Messil uhkustasid mitmed tootjad sellega, et mõni nende aparaat oli iseäranis õhuke. LG Slimline 5 on näiteks kõigest 18 mm paksune, aga sellel on viiemegapiksline autofookusega kaamera ja 2tollise diagonaaliga kuvar.
2006. aastalt ootavad telefonitootjad ja sideoperaatorid 3G-tehnoloogialt lõplikku läbimurret. Uus mobiilsideprotokoll HSDPA (High Speed Downlink Packet Acsess) annab UMTS-telefonidele tõelise lairibavõrguühenduse ning peaks oluliselt suurendama nõudlust telefonide järele, mis omakorda muudab aparaadid odavamaks, mis omakorda…
Euroopa esimest, Samsungi, Vodafone’i ja Qualcomi koostöös sündinud HSDPA-taskutelefoni esitleti juba enne CeBITi messi. Selle aasta alguses peaks enne jalgpalli MM-võitlusi mitmel pool Euroopas katsetusele võetama mobiiltelevisiooni standardid T-DMB (Digital Multimedia Broadcasting Terrestial – maapealse saatevõrgu kaudu edastatav mobiilne multimeedia) ja DVB-H (Digital Video Broadcasting Handheld – digitaaltelevisiooni portatiivsetele seadmetele edastamise standard). Alcatel plaanib koos Eutelsatiga katta kogu Euroopa DVB-H-signaaliga 2008. aastal.
DVB-H on tõeline televõrk. Mobiilside on iseenesest loodud kahe punkti vahel ühenduse pidamiseks. Kui telepilti sedamoodi edasi anda, ei tule populaarsete ülekannete vaatamisest midagi välja: igale telefonile tuleks pilt eraldi saata ja see ajaks võrgud umbe. Euroopa probleemiks on praegu see, et DVB-H jaoks vajalik kandesagedus pole mitmes suures riigis kasutatav.
Selle aasta alguses Inglismaal läbiviidud uurimus näitas, et kõige rohkem soovitud omadus lähituleviku taskutelefonidel oli nimelt televisiooni vaatamise võimalus.
VoIP
Aastaks 2010 arvatakse veerand Euroopa kodudest olevat loobunud tavalistest traaditelefoniteenustest. Mobiiltelefonide kõrval on turust oma osa endale haaramas interneti kaudu tehtavad telefonikõned ehk lühendatult VoIP (Voice overIinternet Protocol). Viimasega assotsieerub eestlastel kindlasti Skype. Internetikõnede osakaal on erinevates Euroopa riikides esialgu väga erinev.
Messil näitas Skype’iga tihedat koostööd tegev Netgear mobiilset Skype-telefoni. See ei vaja arvutit, vaid töötab igal pool, kus traadita internet (WiFi) on saadaval. Firma AVM uus lauatelefon on jällegi selline riistapuu, mis ühendab endas nii tavalisel telefoniliinil töötava DECT-aparaadi, DSL-telefoni kui ilma arvutita internetikõnesid tegeva VoIP-telefoni.
Mitte väga kauge tuleviku telefonid töötavad sujuvalt igasuguste saadaolevate sidevõimalustega ja kasutaja ei saagi teada, millise võrgu kaudu ta parasjagu räägib.
2005. a septembri lõpu seisuga kasutas maailmas 19 miljonit inimest lairibainternetivõrgus töötavat telefoni. Kõige rohkem oli neid Jaapanis – 6,88 miljonit. USAsse jagus 3,64 ja Prantsusmaale 1,73 miljonit kasutajat.
Televisioon
CeBITil osalenud firmad lootsid tõsiselt, et suvel toimuv jalgpalli MM annab tugeva tõuke kõrgteravate ekraanidega telerite (HDTV) müügile. 1954. aastal _veitsis peetud finaalturniir oli esimene suurturniir, mida huvilised said jälgida kodus diivanil lesides. Telerite müük kasvas hüppeliselt. 1970. aasta turniir Mehhikos mõjutas samamoodi tehnika tollase viimase sõna, värvitelerite, müüginumbreid.
Hiljuti Saksamaal läbiviidud uurimus näitas, et iga kuues pere planeeris paneelteleri ostu. Seekordne turniir on esimene, mis transleeritakse kõrgteravas süsteemis, kuigi ei ole veel päris selge, kui paljud riigid ja kuidas seda võimalust kasutama hakkavad. Uuemad paneelid on reeglina HD-valmiduses. 2005. aastal müüdi Euroopas üle kahe miljoni suure ekraaniga paneelteleri. 2010. aastaks ootavad analüütikud, et Euroopa kodudes on 50 miljonit suureekraanilist paneeltelerit.
Digitelevisiooni kasutajad peavad HD saabudes ostma uue digiboksi. Sellest kardetakse praegu tõsist pudelikaela, mille taha kõrgterava telepildi levik takerdub: digibokside jaoks ei jätku uusi dekoodreid. Teleoperaatorid on seepärast HDTV reklaamimisel tagasihoidlikud, et kliendid asjas enneaegu pettuma ei peaks.
Ja nagu viimasel ajal kombeks, kahtlevad filmistuudiod HD-tehnoloogia kaitstuse efektiivsuses piraaditsemise eest, mistõttu ei ole selge, millal ja kui palju neid kõige uuemaid filme kõrgteravas televõrgus näitama hakatakse. Oma osa mitte kõige selgemasse tulevikku annab ka Blu-ray ja HD-DVD lahendamata vastuolu.
Küsimus ei ole tegelikult mitte ainult pildiplaadi formaadis, vaid üldises meelelahutuskeskuse kontseptsioonis. Intel, Microsoft ja Toshiba tõukavad tagant HD-DVDd ja nende nägemuses on koduse meelelahutuse keskuseks arvuti, kuhu laetakse internetist nii muusikat kui filme ning saadetakse neid ilma juhtmeteta üle maja laiali. Teises leeris on enamik olmeelektroonika tootjaid Sony, Philipsi ja Matsushita juhtimisel, kes tahaksid meelelahutuse keskkohana näha mingit Blu-ray-digiboksi.
Selge on see, et tehnoloogia on omadega nii kaugel, et arvutil ei ole enam mõtet muust meelelahustusest eraldiseisva karbina. Arvuti baasil saab üsna lihtsalt ära lahendada kogu koduse kino ja muusika vajaduse ja pluss veel puhtalt arvutispetsiifilised võimalused seda ja teist teha. Samas on Sonyl endal filmitööstuses käsi sügaval sees ja seetõttu ka lihtsam teiste filmitootjatega kokku leppida.
Blu-ray tehnilised näitajad on HD-DVD omadest paremad. Sony eksperimenteerib juba 200gigabaidiste ketastega, samal ajal kui DH-DVD maksimaalseks mahutavuseks on esialgu 90 gigabaiti ja seegi alles teisel pool silmapiiri. Seega on Blu-rayl lootust pidada tarbijate kasvavatele nõudmistele vastu mõned aastad kauem. HD-DVD kasuks räägib õigupoolest ainult lihtsam ühilduvus praeguse DVD-tehnoloogiaga, seda eriti plaatide tootmise poolel.
Kaamerad
Kaameratelefonid on reklaamitavate ja tavatarbijat kõige rohkem ostma mõjutavate asjaolude poolest päriskaamerate odavamale otsale kõvasti kandadele astumas. Tavatarbija jaoks on kriteeriumiks 10 x 15 cm formaadis pildi kvaliteet ja paremad kaameratelefonid toodavad neid juba piisavalt hästi. Tõsi küll, sama pikslite arvuga vähegi korralikum digikaamera teeb selgelt parema pildi, aga vahe nägemiseks peaks selle suuremalt välja trükkima.
Kahe aasta pärast ilmselt alla kuue miljoni piksliga digikaamera nime all müüdavaid aparaate naljalt enam ei näe. Ei ole aga päris selge, millise pildikvaliteedi juures hakkab jooksma piir kõik-ühes-ja-taskus aparaatide ja kaamerate vahel, sest digitaalsete peegelaparaatide müük on ületanud ka tootjate kõige entusiastlikumad ootused.
Raha tegemine fototurul pole aga olnud niisama lihtne. Konica Minolta loobus täielikult fotoärist ning tema pildistabiliseerimise tehnoloogiaid ja peegelkaamerate objektiivide bajonettkinnitust hakkab kasutama Sony. Pentaxil on uute mudelite turuletoomisel olnud lootusetuid viivitusi, aga nüüd on hakatud tegema tihedat koostööd Samsungiga, kellel on hästitöötav ülemaailmne turustusvõrk ja suured ambitsioonid. Kodak loobus täiskaadrisensoriga peegelaparaatide tootmisest, kuid on seda aktiivsem mujal.
Kvaliteetoptika tootmisele spetsialiseerunud saksa firmad on leidnud uue hingamise elektroonikahiiglastele objektiivide väljatöötamises. Sony kaameratel on Carl Zeissi ja Panasonicul Leica objektiivid. Kodaki ja ka Samsungi jaoks valmistab optikat Schneider Kreuznach. Pentaxi optikat kasutab juba aastaid Casio. Carl Zeiss teatas oma kunagi 35 mm filmiaparaatide jaoks loodud kvaliteetoptika väljaandmisest Nikoni bajonetiga.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid