CeBIT 2005 – ikka suurem… ja kas ka parem?!
Veiko Tamm
01.07.2005

Maailma suurimast arvuti- ja IT-messist CeBIT 2005 (09.–15. märts) oli meil juba juttu (TM 05/05), siin vahendaksime seda, mis jäi silma eriti just arvutite poolelt. Osa nähtust on juba poes või kohe sinna jõudmas, seepärast on õige aeg neist juttu teha.

Esmalt veidi faktoloogiat messist: ka siin kehib reegel – aasta-aastalt ikka suurem, seda nii osavõtjate arvu kui muude parameetrite poolest. Sel aastal oli oma esindusega väljas 6270 esitlejat (eelmisel, 2004. aastal oli see arv 6109) 69 riigist (eelmisel aastal 64). Läbi aastate oli suurim väliskülaliste arv (3293) ja samuti Aasia firmade osalus siinsel Euroopa messil (1677). Ka Ida-Euroopa osalus on kasvanud, ulatudes sel aastal juba 292ni.
Algselt suhteliselt arvutikesksena alustanud üritus on üha laiahaardelisem, kaasates telekommunikatsiooni, multimeedia ja tarbekaupade erinevaid tootealasid, kuhu IT üha püsivamalt kanda kinnitamas. Näiteks arvutite kõvaketaste tootjad näevad plahvatusliku kasvuga turuni__i kõiksugustele tavatarbekaupadele (mobiiltelefonid, foto- ja videokaamerad, autod, koduelektroonika jne). Kuna selline hulk osalejaid ja meeletult suur ekspositsiooniterritoorium (peaaegu 31 hektarit) ei luba paari päevaga ka tühist osa põhjalikult uurida, tuli paratamatult teha valikuid. Lihtne arvutus näitab, et pühendades kas või 3 minutit igale ekspositsioonile, kuluks kogu pakutavaga tutvumiseks pea kaks nädalat pidevat päev-öö jutti ringitormamist. Seetõttu keskendusin peamiselt suurimatele tegijatele ja tähtsaimatele hallidele ning arvutikomponentide ja arvutustehnika alale üldse. Põhjalikuma ülevaate sain ma tootjate tasemest ja tulevikuplaanidest VIP-pressiüritustelt, seda omakorda tänu selleaastasele reisisponsorile Samsungile.

Arvutikomponendid

Arvutikomponentide poolelt alustasin tutvumist emaplaatide tootjatest, kus said üle vaadatud kõik olulised tegijad: ASUS, MSI, Abit, Gigabyte, Epox jt. Faktiliselt oli kõigil pakkuda tooteid servast serva, alates odavaimatest lahendustest kuni tippklassi tööjaamade ning serveriplaatideni välja. AMD-protsessorite tarbeks olid tipus nVidia nForce4 kiibistikuga ja SLI (Scalable Link Interface) toega emaplaadid, mis lubavad kasutada ühes masinas korraga kahte graafikakaarti. See lahendus laseb 3D-graafikajõudlusel peaaegu kahekordistuda, võrreldes ühe kaardi võimsusega, samas kui kahe keskklassi kaardi hind jääb taskukohasemaks ühe tippkaardi omast. Minu poolt testitud süsteem MSI K8N Neo4 SLI Diamondi emaplaadi ning kahe Club3D 6600GT graafikakaardiga (summas alla 6000 krooni) andis 3D-testides paremaid tulemusi kui ühe 6800Ultra või X850XT-kaardiga arvuti (mõlemal ühe kaardi hind 10 000 krooni kandis).
Kes aga on tõeline friik, sellele pakub maailmarekordilisi tulemusi ka kahe 6800Ultra kaardiga SLI-lahendus, mida demonstreeris Gainward. Ent sellise lahenduse eest tuleb juba ainuüksi kahe vesijahutusega varustatud graafikakaardi eest välja käia 1700 eurot (umbes 26 600 krooni). Omapäraseks videolahenduseks oli Gigabyte'i valmistatud SLI-graafikakaart, mille kaks GPU-d asusid samal kaardil, ent seni saab teda kasutada vaid ühel Gigabyte'i emaplaadil, mis spetsiaalselt selle toeks tehtud. Kas ideel on tulevikku, näitab aeg, sest algas ju 3D-kiirendite aeg samuti sellest, et 2D- ja 3D-graafikakiibid kolisid alul ühele kaardile, hiljem aga juba ühe kiibi koosseisu. Ehk saame analoogselt kahetuumaliste protsessoritega peatselt näha ka mitmetuumalisi graafikakiipe. Ka Intel pole uuendusi unustanud ning peatselt peaksid saabuma nVidia ja Inteli koostööna SLI-toega emaplaadid ka Pentiumite maailma. (Loo ilmumise ajaks on nad juba ka Eestisse saabunud.)
Kui varasematel aastatel püüdsid tippudega tähelepanu vaid üksikud firmad, siis nüüd on selliseid "top performance" ja "over-clocker" lahendusi pea kõigil olulisematel tootjatel oma repertuaaris pakkuda ning lisandunud on suur hulk väiksemaid tegijaid, kes just tippklassi eliit-tooteid pakuvad. Seda oli näiteks mälumoodulite tootjate seas, kes eriliselt valitud ja testitud mälukiipe valides pakuvad mooduleid, mis suudavad töötada palju suurematel taktsagedustel kui levinud standard ette näeb: DDRi vallas tavalise 400 MHz asemel juba 550 MHz, DDR2 uusima mälu korral aga tavalise 533 MHz asemel isegi 733 MHz. Selliseid lahendusi pakuvad OCZ, Adata, Corsair, Crucial ja teised just "ülekiirendajate" turuosa sihtivad tootjad. Sama kehtib ka graafikakaartide puhul – tippmudeliteks valitakse graafikakiibid, mis parimatest parimad, samuti mälumoodulid ning kokkuvõttes saadakse toode, mis lubab standardväärtustest palju suuremaid taktsagedusi ja koos sellega ka kiirust, kuid maksma peab selle eest samuti nagu "ülekiirendatud" sportautode puhulgi oluliselt kopsakama summa. Kõvaketaste osas suurt hüpet polnud, SATA2-liidest oli juba aasta alul tutvustatud, kuid laiemat levikut need siiani kiireimad, 3 Gbps andmevahetuskiirust pakkuvad seadmed siiski veel saavutanud pole. Suurimaks HDDks on siiani vaid 500 GB ja terabaidi piiri ületamist enne uut aastat oodata ei ole.

Monitorid ja TV

Monitoride alal võis sel aastal täheldada LCD-ekraanide totaalset võidukäiku, CRTi omi oli väljas vaid vähestel ja midagi olulist ning uut neil pakkuda polnud. Küll oli aga uudiseid LCDde osas. 15 tolli tundub jäävat odavasse otsa ehk unarusse, peamine hulk pakutavaid monitore oli 17- ja 19tolliste ekraanidega. Suund on võetud kiirusele, kuna see oli peamiseks virisemise allikaks mängusõprade poolt. Kui eelmisel aastal oli 12 ms reaktsioonikiirust kõva sõna, siis nüüd olid sellised monitorid oma valikus enamikul. Selle aasta märksõnaks tundub multimeedia ja mängumonitoride vallas olevat 8 ms, kuid juba demonstreeriti ka kiiremaid. BenQ pakub oma 5 ms reaktsiooniajaga FP71V+ mudelit, kuid seda lõi Samsung oma mudeliga SyncMaster 930B ja 4 ms-ga, mis oli ka messil töötavana väljas. Ka Viewsonic tutvustas oma kahte 4 ms reaktsiooniajaga mudelit VX924 ning VX724, mis avalikkuse ette pidid saabuma alles mais. Ent mängurid pole ainsad, kel etteheiteid LCDde kohta teha. Professionaalsed arvutigraafikud ja DTP-töötajad pole samuti siiani rahuldunud LCD madala värvitöötlusvõimega ning disainibüroodes ja kirjastustes seisavad siiani laual hiidkobakad 22–24tollised profikineskoobid. Ent siin oli uudist sama valla CRTide suurtegijal Eizol. Tema uued ColorEdge'i seeria monitorid CG19, CG210 ning CG220 tõestasid, et ka siin on neil midagi uut pakkuda. Ehkki graafikakaartide puhul räägime me 24bitisest värvist, toimub tegelik värvitöötlus LCD-ekraanides 6bitisena ning vaid parimad pakuvad 8 bitti. Firma Eizo ColorEdge'i seeria puhul aga kasutatakse 10bitist nn look-up tabelit ja 14bitist värvikorrektsiooni. Lisagem mudeli CG220 1920 x 1200 lahutus, 400 : 1 kontrastsus ning 200 nitti eredust ja ongi professionaalsetele arvutigraafikutele korralik tööriist olemas. Täiesti uudse lahendusena tõi Samsung välja kaks MagicNet-tehnoloogiat kasutavat monitori – 46tollise SM 460PNi ja 40tollise SM 400PNi. MagicNet lubab ühe serveri taha ühendada hulga erinevaid ekraane, millest igaüks kuvab erinevat informatsiooni (filmid, pildid, tabelid, andmed jne). See on kokkuhoidlik ja tõhus lahendus transpordisõlmedele, ostukeskustele ja muudele ettevõtetele, kes varem pidid iga ekraani jaoks kasutama oma serverit. Telerite vallas esitles Samsung maailma "suurimaid" – nii 102tolline (2,6 m) plasmateler kui 82tolline (2,1 m) LCD-teler olid muljetavaldavad. Plasmaekraani küll veel massitootmises pole (kui nii saab rääkida, sest omaette ni_itoodeteks jäävad sellised kolossid oma hinna tõttu veel pikemaks ajaks), ent seevastu 82” LCD-teleri saab soovija juba tellida, kui vaid vajaminevad 50 000 või 60 000 dollarit (meil umbes kolmveerand miljonit krooni) tagataskust võtta oleks.

Printerid ja optilised seadmed ning kõvakettad

Samsung demonstreeris kahte uut värvisublimatsiooni fotoprinterit SPP-2020 ning SPP-2040. Printer trükib erilisele kiletatud materjalile ning katab trükise hiljem ilmastikukindla kaitsekihiga, mis muudab pildi ka rebimis- ja kortsumiskindlaks. Paberikassett koos värvidega on mõeldud 200 foto jaoks, orienteeruv ühe foto hind oleks meie turul umbes 10 krooni. Printer suudab trükkida otse kaamerast, kallim variant ka meediakaartidelt ning tal on LCD-kuvar.
Omaette lõbus oli vana vekkerit meenutava kujuga ideefaasis olev printer, kuhu torru keeratud paber eest sisse antakse ja tagaküljest välja tuleb. Reisivale inimesele on selline erakordselt kompaktse printimise lahendus kindlasti teretulnud.
Optiliste seadmete osas tutvustati veel sel aastal hilinemisega turule saabuvat Blue Ray tehnoloogiat, mida arendab Samsung koos teise hiiu Toshibaga. Kasutades lühema lainepikkusega sinist laserit, võimaldab uus seade mahutada ühele toorikule kuni 50 GB andmeid kahekihilisel meetodil (olemasolevad punased laserid lubavad vaid kuni 8,5 GB). See on eriti oluline peatselt domineerima hakkavate HD (High Definition) TV ja HD DVD süsteemide juures, mis tänu oluliselt kõrgemale kvaliteedile nõuavad ka samavõrra salvestusruumi juurde. Samsungi ja Toshiba ühistööna saabuvad ka peatselt maailma pisemad kõvakettad – diameetriga vaid 0,85 tolli (2,16 cm), mille peamiste "tarbijatena" nähakse mobiiltelefone ning video- ja digitaalfotokaameraid. Vaid veidi suuremate, ühetolliste kõvaketaste osas pakkusid mõlemad vanad tegijad, Hitachi ja Seagate, juba suuremat valikut. Hitachi on ka esimene, kes juba enne CeBITi algust saatis turule SATA II standardi (3 Gbps ülekandekiirus) HDD-d ning esitles maailma hetke suurimat – pooleterabaidilist (500 GB) hiiglast. Kas terabaidi piir ka sel aastal purustatakse, ei osanud ükski tootja veel kindlalt lubada, kuid mägede taga see aeg enam pole. Uus, vertikaalne salvestussüsteem hakkab pakkuma oluliselt suuremat infotihedust.

Niisiis, võidujooks üha suuremate, kiiremate, kõrgemate jne eesmärkide suunas veel jätkub, kuid kas kauaks? Millal seab füüsika oma käe tehnoloogiale ette? Või on inimmõistus piisavalt tark, et valida uusi tehnoloogiaid ja jätkata oma võidujooksu?
Eks näeme CeBIT 2006-l, mida saab siis kirjutada sel teemal…

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid