Canon EXPO
Glen Pilvre
04.11.2010

Suurematel IT-messidel Canon tavaliselt hiidväljapanekuga ei osale – see-eest aga korraldatakse iga viie aasta järel oma isiklik IT-mess nimega Canon EXPO. Sama EXPO toimub Ameerikas, Euroopas ning Aasias – linnadeks vastavalt New York, Pariis ja Tokyo.

Euroopa Canon EXPO toimus Pariisis 12.–14. septembril ja tegu polnud just väikese ettevõtmisega – kohal käis üle kümne tuhande kliendi ning kutsutud oli sadu ajakirjanikke. Eesti on aga väike ja nii „eraldati” Eestile ka kutseid vähe – täpselt üks, kui punktuaalne olla. Nimi Canon ilmselt tutvustamist ei vaja. Tegu on firmaga, mida teab iga vähegi fotohuviline. Töötajaid on Canonis üle maailma kokku rohkem kui 150 000 ning käibenumbrid miljardites dollarites aastas. Tippklassist peegelkaamerad pole aga sugugi ainus Canoni tegevusala – see on vaid jäämäe tipp, kui nii võib öelda. Canoni kvaliteedimärk on väga tuntud ka meditsiinivaldkonnas ning trükiäris.

Sissejuhatava kõnega esines Tokyost saabunud Canoni CEO Fujio Mitarai – väärikas Jaapani vanahärra, kelle pikk sõnavõtt kõlas kohati nagu inglise murrakuga jaapani keel. Saime teada, et vaatamata rasketele aegadele majanduses läheb Canonil hästi ning tulevikus läheb loodetavasti veel paremini. Kas olete kuulnud sellist nime nagu Océ? Océ on hollandi päritolu korporatsioon, kelle spetsialiteediks trükkimine-kopeerimine. Ja tegu pole üldsegi mitte väikese „asutusega” – töötajate kogunumber 25 riigis on umbes 24 000. Kui seni oli Océ trükialal üks Canoni konkurentidest HP ja Xeroxi kõrval, siis nüüd enam mitte, kuna Canon tegi mullu hollandlastele pakkumise, millest polnud arukas keelduda, ning kokkuvõttes kindlustas selle sammuga oma rohkem kui head positsiooni trükiseadmeid pakkuvate firmade hulgas.

Canon EXPO väljapanek hõivas ühe suure halli ning esindatud oli firma kogu tootevalik. Nii kurb kui see ka pole, on viimase aja laiatarbe digifotograafia huvitavamad uudised tulnud mujalt kui vanade kalade Canoni ja Nikoni käest, kes hoiavad küllalt konservatiivset joont. Samas on see ka arusaadav, sest nende kliendibaas on kindel, rõhk sõnal „pildikvaliteet” ning pole vaja liigselt lisaväärtusi leiutada. Nii ei osanud ma EXPOlt just pommuudiseid oodata, aga nagu messihallis veedetud tund-paar kinnitas, oli huvitavat vaatamist rohkem kui aega selleks. Ühtegi otsest tooteesitlust Canon ei teinud – firma viimased kaalukamad laiatarbe fototooted on augustis välja toodud digipeegel EOS 60D ning septembris tippkompakt PowerShot G12. Loomulikult sai mõlemaid ka EXPOl lähemalt vaadata, aga märksa huvitavamaks osutusid hoopiski firma tulevikuvisioonid.

Käegakatsutavaim neist kannab nime Canon Multi Purpose Camera, mis nagu nimestki võib järeldada, teeb nii pilte kui videot. Sensor on suur, 8 Mpx 2/3” CMOS ning videoresolutsiooniks pole mitte tavaline Full HD, vaid nn 4K HD, mis tähendab Full HDst neli korda suuremat resolutsiooni. Massiivse (mittevahetatava) objektiivi strateegilised näitajad on: 24–480 mm (20x) suum ning suurim ava koguni 1,8, mis garanteerib professionaalsete filmikaameratega võrreldava üliväikese teravussügavuse. Fotosid saab aga uue superkaameraga teha koguni 60 tükki sekundis. Mõistmaks, kui palju teravam on 4K võrreldes n-ö tavalise Full HDga, on vaja muidugi suurt ekraani ning 4K-projektorit, mis olid mõlemad kaamera võimete demonstreerimiseks ka EXPOl olemas. Ja midagi pole öelda – „multiotstarbeline kaamera” tootis tõepoolest uskumatu kvaliteediga videot. Küll aga ei õnnestunud (veel) hankida infot kaamera tulevase saadavuse ja hinna kohta – või kas see üldse mingil hetkel müügivalmis saab.

Kui supervõimetega fotokaamera haakub Canoni profiiliga igati loogiliselt, siis teist EXPOl nähtud tulevikuvisiooni ei osanud Canonilt kohe oodatagi. Tegemist on tehnoloogiaga, mida Canon märgib lühendiga MR – Mixed Reality. See kombineerib endas nn virtuaalse reaalsuse, mille loob arvuti, ja pärismaailma. Süsteemi oluliseks osaks on HMD (Head Mounted Display), mida võib nimetada omamoodi küberprillideks. HMD „prilliklaasid” paistavad läbi, ent neile saab kuvada ka 3D (virtuaalseid) objekte resolutsiooniga 1280 x 960. HMD sisaldab kõikvõimalikke sensoreid ning seetõttu saab täpselt aru, kuhu tema kandja parajasti vaatab või kus (ja kuidas) ta ruumis asub.

Kokkuvõttes võimaldab MR-süsteem näha virtuaalseid objekte nii nagu need asuksid päris keskkonnas. Näiteks on võimalik sisustada toanurk virtuaalse mööbliga ning uurida seda iga nurga alt, nagu päris. Paljude tehnikavidinate disainimisel on võimalik need enne (peaaegu) käegakatsutavaks teha – näiteks võtta kätte fotoaparaadi makett ning luua sellele virtuaalsed nupud, ekraan jne ning kohe on selge, kas need on mugava asetusega, kas ergonoomika on paigas jne. EXPOl oli näiteks võimalik astuda virtuaalselt suure EOS-digipeegli sisse ning seal ringi vaadata (ka objektiivist välja muidugi), see oli päris kummaline kogemus, mida on raske kirjeldada. Kõrvalt vaadates paistis „segatud reaalsuses” viibiv kodanik küllalt koomiline – küberprillid ees, vahib lihtsalt tühjuses vaimustunud ilmega ringi. Valdkondi, milles MR-kontseptsiooni saab kasutada, on tegelikult lõputult: disain, meelelahutus, õppeprotsess, meditsiin jne jne – piiriks on siin pigem fantaasia. Muidugi oli kogu MR-süsteem hetkel prototüübi-staatuses ning kahele põhiküsimusele – millal saadaval ja palju maksab? – Canon täna veel ei vasta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid