BWB kui Eesti suurim väikelaevaehitaja
18.07.2013

Kellele see täheühend midagi ei ütle, neile selgituseks, et tegemist on Eesti suurima ja rahvusvaheliselt tuntuima väikelaevu ehitava Aktsiaseltsiga Baltic Workboats. Kas BWB saab kunagi sama tuntuks kui BMW?

Sissejuhatuses öeldu ei olegi ehk liialt ülespuhutud mull, kui põhjalikumalt vaadata. Näiteks hindab paarkümmend aastat oma ametit pidanud Belgia riigilaevastiku esindaja ja uute laevade tellija Piet Leeuwerck BWB-d parimaks väikelaevatootjaks kogu Euroopas. Tundub küll turundusjutuna, aga tellijatele meeldib, et firmast on võimalik saada just selline alus nagu on soovitud, et tarned on kiired, tähtaegadest peetakse kinni ning töö kvaliteet on hea. See kõik peaks olema elementaarne, aga igal pool see nii ei ole.
Ettevõte on täielikult pühendunud oma töödele-tegemistele. Selle kinnituseks kas või selline pisiasi: kui püüdsin sealt leida kontakti kellegagi, kelle kaasabil lugu kirjutada, siis kulus ikka hulk aega. Ja inimlikult igati mõistetavatel põhjustel – need, kes oleks osanud asjadest rääkida, olid pidevalt väga hõivatud… Äri tahab ajamist ning tundub, et ülearuseid lipsu-portfellikandjaid seal firmas ametis ei hoita. Ei maksa siis minulgi lugeja kannatust proovile panna ja vaataks lähemalt, mida seal siis tehakse. Ainult et valikut teha on raske: firmas valmivad nii eriilmelised ja -otstarbelised alused, et mis neist on pingereas nr 1 ja mis nr 10…? Patrull-laevad, praamid-parvlaevad, politsei- ja lootsikaatrid, poilaevad, tuuleparkide hoolduslaevad, uurimislaevad – kui nimetada mõningaid. Seetõttu valisin otseselt eestlasi huvitada võivad alused, lisaks politseikaatrid, millistest üldiselt naljalt lugeda pole.

Runö, Abro ja teised
BWB on teinud ja teeb ka tulevikus aluseid, mis tagavad ühendusepidamise Eesti väikesaartega. 2012. aasta mais valmis Ruhnu saart teenindav reisiparvlaev Runö, 2. mail 2013 sai vette Abrukaga ühendust pidav reisiparvlaev, mis ristiti Abroks. Märtsis sõlmiti Veeteede Ameti ning BWB vahel leping, et ehitatakse veel üks 45meetrine jääklassiga parvlaev (tulevikus ehk ka teine ja kolmas), mis peaks valmis saama 2015. aasta 1. maiks. Uus laev peaks hakkama ühendust pidama mandri ja Vormsi vahel. Kui Veeteede Amet ka järgmised tellib, siis need hakkavad arvatavasti liikuma mandri ja Kihnu ning Sõru-Triigi vahel – aga eks aeg näitab.
Kuni 60 reisijat ja kaht sõiduautot peale võttev reisiparvlaev Runö on 24 m pikk, 8 m lai ja süvisega 1,4 meetrit, sõidukiirus on tal 22 sõlme (41 km/h), maksimaalne kiirus 25 sõlme. Jõuallikaiks on kaks Volvo D16MH R2 diislit, mis kokku annavad 751 hj. Pärnu-Ruhnu reis peaks aega võtma umbkaudu 3 tundi 10 minutit (96 km), Kuressaare-Ruhnu ots 2 tundi 10 minutit (70 km). Reisijate ja autode peale-mahatulekuks on hüdrauliline laadimisplatvorm (aparell), lahtise kauba laadimiseks väike kraana.
Kõigi reisijate jaoks on laeval istmed, on ruum pagasi jaoks, väike baar kehakinnituseks. Ilusa ilmaga saab viibida ülemisel avatud päikesetekil. Et tegu on katamaraaniga, siis on tema eeliseks avar tekk, suur kandevõime ja väike kütusekulu, ka merehaigust tekitavat kõikumist peaks vähem olema. Laeva on mugav juhtida, sest roolikambrist on avatud vaade igasse suunda ja jõu- ning rooliseadmed tagavad paindliku ja täpse manööverdamise sadamas. Meeskonnas on kolm inimest.

Abro (saare ajalooline nimi saksa keeles) on 24kohaline reisilaev, mille ahtritekile mahub ka sõiduauto. Siiani Abruka inimesi teenindanud Heili aeg sai lihtsalt otsa, korpuse plaadistuse paksust polnud enam ollagi. Uus laev peaks regulaarse ühenduse kindlustama aastakümneteks. Kuigi saarel elab alaliselt kuni 30 inimest, siis suvekuudel võib mõnel päeval suure saare või mandri „massakaid” (siin: võõras sissetungija) olla kohalikest rohkemgi. Et Abruka on Roomassaarest kiviviske kaugusel (4 km), siis saavad saarelise romantika otsijad ja Itaalia jahimehed reisi kerge vaevaga tehtud.
Vöökirjaga kaunistatud Abro on 15 m pikk, 4,6 m lai ja süvisega 1,5m. Sõidukiirus peaks olema 10 sõlme, nii et öeldud vahemaa katmiseks kulub alla poole tunni. Umbes nagu sõit Tallinna-Kuressaare lennukiga – pole veel õieti üles saanudki, kui tuleb hakata maanduma. Kipril on oma roolikamber, reisijate tarbeks salong. Siseneda-väljuda saab poordis oleva ukse kaudu, aparelli kaudu käib kauba või auto laadimine.

Politsei- ehk rannavalvekaatrid
Eraldi tüübi moodustavad firmas politsei- ehk rannavalvekaatrid. Üldiselt sellistest alustest eriti palju ei kirjutata. BWBs on neid aastate jooksul valmistatud hulgi, viimased viis valmistati Rootsile rannavetes korra hoidmiseks. Kohe võiks küsida: kas siis rootslased ei oska ise laevu ehitada? Küllap oli Eestist tellida parem, ja kvaliteeti oskavad rootslased juba hinnata.
Loomulikult peab selline kaater olema väga heade meresõiduomadustega, vastupidav, kiire manööverdama ja ka kihutama, et kurjamitele järele jõuda ja nad kinni pidada. Aga otstarbeid on kaatril rohkemgi. Nende laevade abil jälgitakse meresõiduohutust, hoitakse silm peal piiririkkujatel, kalastajatel, keskkonnareostajatel, aga kasutatakse ka päästetöödel (sh tuletõrjeks), pannakse-võetakse meremärke ja vajadusel kasutatakse sukeldumiste juures. Kui 2009. aastal rootslastega leping sõlmiti, siis rõhutasid rootslased, et ekspluatatsioonikulud peavad olema võimalikult väikesed, aluse efektiivsus (loe: ülalpidamiskulude- ja kütuse säästlikus) olema suur ja laev peab vastama kõrgendatud keskkonnanõuetele.
Kaatrite projekteerimisel võeti aluseks end praktikas tõestanud mudel Patrol 24. Seejuures püüti eeskätt vähendada uue 26,5 m pika (laius 6,2, süvis 1,5) aluse veetakistust, suurendada merekindlust (püstuvust) ning muuta roolimaja kuju jälgimis- ja sidevahendite paremaks paigutamiseks. Veetakistust õnnestuski vähendada 15%, mis on otsene kütuse kokkuhoid ning vähendab keskkonnamõju. Püstuvuse huvides viidi raskuskese võimalikult madalale, roolimaja tehti tugevdatud kergetest alumiiniumpaneelidest, mis andsid samas pealisehitusele ka suurema tugevuse kui eeskujuks olnud Patrolil. Üldse püüti alus teha võimalikult kerge, kuid tugev.
Et meeskonnal oleks kestval meresõidul mugav töötada, viidi müra- ja vibratsioonitase hästi madalale. Spetsiaalsete müra summutavate paneelide paigaldamisega mootoriruumi, kajutite ja roolimaja seintesse saadi näiteks roolimajas müratasemeks 55 dB, mujal 63–70 dB, mis on uskumatult vähe (50 dB – valjem kõne, 60 – vestlust täis tööruum, 70 – tolmuimeja) tehnikat täis tuubitud kerge kiirkaatri kohta.
Kaatri sõuseadmed on üliökonoomsed. Tal on kolm uudset ja keskkonnasõbralikku Volvo Penta IPS (integreeritud propulsiivseade) diiselmootorit D13-800, mis annavad ühtekokku välja 1764 kW, kaater liigub kuue sõukruvi abil. Täislastis kaater saavutas merekatsetel kiiruseks 33 sõlme (61 km/h), kusjuures paigalt liikuma hakates saadi 20 sõlme (37 km/h) kätte 7,5 sekundiga. Samas on kütuse kokkuhoid kuni 40% ja heitgaaside tase madal. Kui kaater peab merel tulekahju kustutama, siis lülitatakse keskmine mootor ümber tuletõrje veepumpa käitama, kaater manööverdab siis kahe ülejäänu abil. Pump tagab veejoa 1800 l/min survega 10 baari.
Kaatri juhtimine on tehtud väga mugavaks, sillalt on ideaalne vaade 360 kraadi ulatuses, lisaks katuseaknad laeva kohal toimuva jälgimiseks. Meestele on vedrustusega nahkistmed ja isegi kohvitassihoidja käeulatuses. Kogu laeva juhtimine käib joysticki abil. Muidugi toimub navigeerimine positsioonimäärangu kaudu ja kaatri kulgemist on võimalik jälgida lausa viielt juhtimispositsioonilt, sealjuures vajadusel laeva iPadist. Ohutuks opereerimiseks on kaks radarit ja elektrooniline kaardi- ja informatsioonisüsteem ECDIS, info on nähtav 27tolliselt ekraanilt. Kõik navigeerimissüsteemid on dubleeritud.
Meeskond on viieliikmeline, igale mehele on omaette kajut. Kõik laeva ruumid on varustatud õhukonditsioneeriga, ruumides on kerge ülerõhk.
Kaater suudab edukalt liikuda ka kuni 5 cm paksuses jääs. Kaatril on kaasas ka 5,5 m plastikpõhjaga kummipaat, selle vettelaskmiseks-väljatõstmiseks on väike kraana. Ka on kaatril sukeldumisvarustus.
Rootsi kaatritega üsna sarnane oli ka märtsis Horvaatia merepolitseile üle antud 28meetrine patrullkaater. Horvaatidele oli vaja erinevat laevaruumide paigutust, mistõttu kaatri sisemus on jagatud navigatsioonisillaks, roolimajaks, eri tasanditel salongiks, kontori-, lao- ning sanitaarruumideks. Kaheksa meeskonnaliiget peavad aga olema kahekohalistes kajutites, eraldi kajut on kaptenile. Kaatri kiirus on üle 32 sõlme, nagu sellisele kaatrile kohane, selle tagavad kaks V-jaotusega 12silindrilist 1220 kW mootorit ja kaks viie labaga sõukruvi. Kaatri muude seadmete tööks on kaks 27 kW generaatorit.
Pele selle said horvaadid ka ühe 14meetrise kaatri Patrol 130, milliseid BWB on ehitanud hulgi. See kaater liigub veepaiskuriga, mida toidavad kaks Volvo-Penta D 13-600 diislit võimsusega 440 kW 2100 p/min juures. Kaater on varustatud moodsate navigeerimis- ja jälgimis-sidesüsteemidega. Meeste jaoks on neli lainelööke pehmendavat istet, neli magamiskohta, kööginurk, WC, dušinurk (kaatris on nii külm kui kuum vesi) ja kõigi ruumide õhukonditsioneer.

Lõpetuseks
Polegi muud öelda, et kui mõni riik vajab uurimis-, kontroll- või töölaeva, mille pikkus on alla poolesaja meetri, on merekindel ja hästi juhitav, siis on BWB kindel valik. Seni tehtud töö tunnustusena sai tehase juhataja Margus Vanaselja tänavu veebruaris Valgetähe ordeni. Ja vähetähtis pole seegi fakt, et kohapeal annab tehas pidevalt tööd umbes 150 inimesele.

Sarnased artiklid