Boeingu mõrkja maiguga võit
Teodor Luczkowski
08.07.2011

24. veebruaril käesoleval aastal avaldas Boeing pressiteate, et USA õhujõud (USAF) on otsustanud neilt tellida seniste tankerlennukite KC-135 väljavahetajad. Esialgu näeb lepe ette vaid 18 lennuki valmistamise 2017. aastaks, kuid lepingus on kirjas ka jätkutellimused kokku 179 lennukile.

Väljavahetamist ootavad juba pikemat aega pooltuhat tankerlennukit KC-135 ja KC-10. Neist arvukam, enam kui neljasaja lennukiga esindatud KC-135 on loodud USA esimese reaktiivreisilennuki Boeing 707 baasil ja on kasutusel juba aastast 1957. Esimene katse nende asendamiseks tehti juba 2002. aastal. Kava asendada lennukid KC-135 liisitud tankerlennukitega Boeing KC-767 ebaõnnestus, tehingu korraldaja jõudis lõpuks korruptsioonikahtlustustega kohtusse ja mõisteti süüdi. 2007. aastal tehti teine katse, uue generatsiooni tankerlennuki KC-X loomiseks kuulutati välja konkurss, milles osalesid Boeing ning Airbus ühes USA kompaniiga Northrop Grumman.

Airbusil mahukam tanker
Eurooplaste Airbus on loonud oma reisilennukimudelist A330 versiooni MRTT, mille tähistus on pärit sõnadest Multi Role Tanker Transport. Lisaks kasutamisele tankerlennukina saab seda kasutada ka 45tonnist lasti kandva või 380 reisijat mahutava transpordilennukina. Boeing KC-767 on sellest märgatavalt väiksem, suurim stardimass on tal 187 tonni (võrreldes Airbusi 233 tonniga). Umbes samas suhtes on väiksemad ka lennuki mõõtmed ja kandevõime. Hinnanguliselt on sama kütuselaadungi õhkutoimetamiseks kuue Airbusiga võrreldes vaja seitset-kaheksat tankerit KC-767.
KC-X esimesele konkursile pakkusid Airbus ja Northrop Grumman A330 MRTT baasil kavandatavat ja USAs tootma hakatavat mudelit KC-45A. Võiduvõimalusi peeti kasinaks, sest Boeingu kasuks oli tunda tugevat poliitilist survet. Seda üllatavam oli 2008. aasta veebruari viimasel päeval väljakuulutatud otsus, et uued tankerlennukid valmivad Northrop Grummani tehastes. Riigihanke tulemusi ei vaidlustata vaid Eestis, kümne päeva pärast protestis Boeing tehtud otsuse. Seda edukalt, ning juulis kuulutati välja uus konkurss. Uues hankes otsustas Airbus esialgu mitte osaleda, kuid aprillis 2010 muutis siiski meelt. Põhjenduseks toodi, et on lihtsalt inetu, kui parema lennuki tootja oma kaupa ei paku. Tegelikult oli osalejaid kolm, lisaks juba varem konkursil osalenutele soovis mahukat tellimust endale saada veel US Aerospace. Nimetatud ettevõtte ideeks oli hakata USAs tootma ukrainlaste hiigellennuki An-124 või temast märksa väiksema An-70 baasil loodavat tankerversiooni. Selline huvitav pakkumine jäeti aga kõrvale, sest väidetavalt laekusid dokumendid viis minutit pärast tähtaega.
Varasemaga vastupidist otsust põhjendati mitmeti. Leiti, et Boeingute ekspluatatsioonikulu kogu elutsükli vältel kujuneb väiksemaks, et KC-135-ga sarnasemad mõõtmed lubavad paremini kasutada olemasolevat taristut, et vahepeal suurenenud transpordilennukite C-17A arv vähendab KC-45 väärtust universaalse transpordivahendina. Seega jõuti tulemuseni, mida oodati juba esimeselt konkursilt.

Boeing 767 liin jätkub
Lisaks reisilennukitele 767-200, -300 ja -400 on Boeingu Everetti tehases valmistatud ka kaubavedudeks mõeldud versiooni 767F. Ehitatud on ka kümmekond militaarversiooni, sealhulgas mõned tankerlennukid KC-767 Itaalia ja Jaapani õhujõududele. Tuhandes Boeing 767 valmis selle aasta alguses, juubelilennuki 767-300ER tellijaks oli Boeingu hea klient All Nippon Airiways. Ühtlasi oli juubelilennuk viimane seda tüüpi lennuk Everetti tehase seni kasutuses olnud tootmisliinil, andes edaspidi ruumi Boeing 787le . Viimased umbes poolsada 767 tellimust ehitatakse nüüd valmis väiksemal liinil. Ilma KC-X konkursi võiduta oleks Boeing peatselt lõpetanud mudeli 767 tootmise.
Seniste 767 versioonidega võrreldes uuendatakse KC-46A ehk KC-767 NewGeni tublisti. Tiibade otstesse lisanduvad tiivatipud ja lendurikabiini Boeing 787 jaoks loodud elektroonika.
Kuigi võit on käes, ei saa Boeing vaatamata lepingusse kirjutatud lennukite arvule lõplikus tootmismahus päris kindel olla. Pea kõik NATO liikmesriikide õhujõudude suurprojektid on viimastel aastatel tugevalt tunda saanud eelarvekärbete mõju, KC-X ei pruugi saada erandiks. Kui tangitavaid lennukeid jääb vähemaks, vaadatakse üle ka tankerlennukite vajadus.

Sarnased artiklid