Autos ei pea külm olema
15.11.2007

Lähenev talv teeb autoomanike elu taas ebamugavamaks – seda just külmal talvehommikul sõitu alustades. Talveöö jooksul maha jahtunud auto mootori ja sõitjateruumi temperatuur on võrdne välistemperatuuriga – ja see temperatuur võib olla väga madal!

Külmad hommikud on ebameeldiv aeg ka autole. Õli ei jõua kohe mootori kõigi detailide vahele, kulumine on siis suur ning mida külmem, seda kauem võtab normaalse olukorra saavutamine aega. Mõningatel hinnangutel võib üht külmkäivitamist võrdsustada kuni 500 km (!) läbisõiduga, mis spidomeetril kuidagi ei kajastu. Lisaks tarbib külm mootor kordades enam kütust. Vähetähtis pole ka liiklusohutus, sest –10 °C juures kulub auto soojendamiseks 10–15 minutit, enne kui klaasid sõiduks piisavalt puhtad on.
Tegelikult on autode “kütteperiood” juba ammu käes – seda ajast, mil välistemperatuur langes alla 10 °C ning autoaknad kastega kattusid. Seega on soojendi kasutamine Eesti oludes õigustatud tervelt 8 kuud aastas.

Erinevad võimalused
Kasutusel on kaks erinevat eelsoojendustehnoloogiat – õhk- ja vedeliksoojendus. Õhksoojendite eeliseks on sõltumatus olemasolevast seadmestusest, vedeliksoojendi soojendab aga nii sõiduruumi kui mootorit, säästes viimast koormavast külmkäivitusest. Mootorist sõltumatu põletina töötav soojendi toimib kapoti all väikese ahjuna, põletades kas bensiini või diislikütet. Tekkiv soojus kantakse soojusvaheti abil auto jahutusvedelikule, mis soojeneb 75–85 °C-ni ning pumbatakse soojendisse sisseehitatud veepumba abil läbi auto salongi kütteradiaatori. Jahutusvedeliku temperatuuri jõudmisel 30 °C-ni lülitab soojendi automaatselt tööle auto sees ventilaatori, mis kuuma õhu akendele ja kabiini suunab, osa energiat ära andnud jahutusvedelik liigub aga läbi mootori tagasi soojendisse. Kogu protsessi juhib mikroprotsessoriga juhtplokk.
Kütteseadet saab juhtida nii kella, kaugjuhtimispuldi abil kui tänapäeval kas või telefoni teel. Taimerisse saab seada mitu erinevat väljumisaega – neile vastavalt suudab seade ise end hommikul sisse lülitada, andes samal ajal toas asuval puldil asuva näiduga teada, milline temperatuur autos parajasti on. Põgus test näitas, et 15 min enne plaanitud väljasõitu oli autos sooja vaid 4 kraadi, kuid siis hakkas temperatuur kiiresti tõusma ning “kontrollajaks” oli 15 kraadi käes. Hommikune pilt, mis parklas avanes, oli üsna muljetavaldav – teised autod kõik lumised, vaid üks nende vahel täiesti puhas!
Spetsialistide sõnul piisab külma auto soojendamiseks tunnist ajast, mille jooksul soojendi kasutab 0,25–0,3 liitrit kütust. Seadme kasutegur jääb seejuures 80–85% piirimaile. Keskklassi universaalile sobib umbes 5 kW võimsusega seade, suurematele autodele pisut suurem, väiksematele omakorda väiksem.
Hindadest kah – arvestada tuleks numbritega, mis algavad umbes 12 000 kroonist ning ulatuvad kuskile 21 000 – 22 000 krooni kanti. Omatte teema on paigaldamine (kogu süsteemi paigaldamine nõuab väljaõppinud mehel 1-1,5 tööpäeva) – kui seda valesti teha, jääb seadme tööiga lühikeseks. Kriitiline on seadmesse tuleva õhu kvaliteet ja see, et seade teele raputatavast soolast kahjustada ei saaks.

Sarnased artiklid