Automaailm tõmbub roheliseks
10.04.2008

Kevadine Genfi autonäitus langeb kevadele, mil loodus Šveitsis tasapisi roheliseks tõmbuma hakkab. Ehkki autosid on Palexpo näitusehallis kõikvõimalikes värvides, domineerib vähemalt promomaterjalides samuti roheline. Tõsi, seda piltlikult – juba mitmendat suurt autonäitust järjest demonstreerivad autotehased rohelist mõtlemist ning seda, kuidas nad kogu hingest keskkonda parandada püüavad.

Autotehastes sütitas suure armastuse keskkonnakaitsjate vastu vägagi banaalne põhjus – raha. Et üle terve maailma keeratakse keskkonnakaitsjate eestvõtmisel kõikvõimalikke norme üha rangemaks, tähendab see autotootjatele see sõna otseses mõttes ellujäämise küsimust (uued normid kerivad silmusena autotöösturite kõride ümber!). Ja nii üritavadki kõik – kes kuidas – üha rangemate keskkonnanõuetega toime tulla. Jaapanlased teevad juba aastaid panuseid hübriidtehnoloogiale ning nüüd hakkavad tasapisi ka eurooplased siin sõna sekka ütlema (üheks Genfi uudiseks oli näiteks diisel-hübriidjõuallikaga Golf). Euroopa autotehased on samal ajal arendanud traditsioonilisi jõuallikaid ning jõudnud nt diiselmootorite arendamisel muljetavaldavate tulemusteni.
Viimasel ajal on hüppeliselt arenenud ka bensiinimootorid, sest üha sagedamini tuleb meil harjutada end senisest väiksemate kubatuurinäitajatega. Need kilovatid ja hobujõud, mis mõne aasta eest saavutati 1,8-2,0liitriste bensiinimootoritega, saadakse nüüd kätte 1,4-1,6liitristega ning 2,5liitriste bensiinirüüpajate asemele tulevad 1,8-2liitrised. Ja see pole kaugeltki vaid “paha” Euroopa Liidu (a la küll meie siin teeks, aga nemad seal Brüsselis ei lase!) teema – hiljuti jooksis maailma automeediast läbi teade, et USAs on löögi alla sattunud koguni sealse autotööstuse üks alustalasid – V8-mootor, mille asemele kipub vägisi ökonoomsem R6... Elame seega põneval ajajärgul.

Uus elektriautode laine
Tasapisi hakkavad pildile naasma ka elektriautod. Autonduse algaastatel konkureerisid särtsuautod tõsimeeli sisepõlemismootoritega sõidukitega ning polnud sugugi selge, mis suunas maailma autotööstus läheb. Peale jäid siiski naftasaadusi “neelavad” autod ning ehkki aeg-ajalt on siin-seal esitletud/toodetud ka elektrisõidukeid, pole neist siiani arvestatavat tooteklassi kujunenud. Kurjad keeled räägivad koguni, et siin on oma roll naftakompaniidel, kes ei taha kuuldagi sellest, et inimesed bensiini ostmise asemel hoopis seinakontaktidest autosid tankima hakkaks.
Kümmekond aastat tagasi Fordi rüpes elektriautosid arendanud Norra firma Th!nk on täna iseseisev firma ning nende uus mudel on kohe-kohe Norras (aga seejärel teisteski maades) müüki jõudmas. Samal ajal sõidab veidi aega tagasi DaimlerChryslerist eraldunud Chrysler mööda maailma autonäituseid elektrimootoriga sportautoga Dodge ZEO ning kütuseelementidel töötava mahtuniversaaliga EcoVoyager. Näibki, et lisaks Jaapanile käib tõsisem töö elektri rakendamise alal just Atlandi ookeani vastaskaldal, kus ka GMil nii mõndagi põnevat sellealast töös.
Üldiselt valitseva rohelise mõtteviisi taustal pole siiski kogu maailma autotööstuse kõri kinni (veel) pigistatud. Üldises “rohelisuses” ei valinud Nissan oma superauto GT-R esitluseks vast küll parimat aega (nagu ka GM Corvette ZR1, Lamborghini Gallardo LP560/4 ning Lexus oma LF-A Roadsterit esitledes), aga seda toredam, et elu ka muudes autoklassis päris seisma pole jäänud. Ja kui tarvis rohelist mõtteviisi demonstreerida, siis küllap ka superautode turundusosakonnad viisi leiavad, kuidas seda teha. Hea näide on Rootsi firma Koenigssegg oma 1018 hj superauto juures just seda trikki kasutas. Ah et kuidas? Aga väga lihtne, sest see auto saab hakkama Rootsis moodsa biokütusega ja mis siis, et seda VÄGA palju kulub!

Hea lõikus
Ehkki uudismudeleid jagus seekordsele Salon´ile seinast seina (kallimast otsast allapoole tulles väärivad mainimist nt Lamborgini Gallardo 560/4, BMW M3 kabriolettversioon, Alfa 8C Spider, Audi A4 Avant, Honda Accord, ohtrate Audi sugemetega Škoda Superb, Citroën C5 Tourer, jt), oli seekordne “lõikus” kõige rikkalikum väike- ja väike-keskautode klassis.
Euroopa turgu silmas pidades oli neist tähtsaimaks kindlasti uus Ford Fiesta, mille sõsarmudel Mazda2 meilgi juba mõnda aega müügil olnud (seni viieukselisena, alates Genfist aga nüüd ka kolmeukselise versioonina).
Kui Renault Mégane´i järgmine põlvkond on seeriaautost veel üsna kaugel (vt kõrval omaette tutvustust), siis teine Renault´ perekonna uudis – Dacia Sandero – on juba reaalsus. Muide – koos selle Lõuna-Ameerikast pärit autoga esitles Dacia ka oma uuendatud logo.
VW-l on nüüd üle pika aja mudelivalikus taas Scirocco. Seat Ibiza järgmine mudel kandis küll veel ideeauto nime, aga see on juba sama hästi kui valmis auto. Saabil läheb oma 9-1-ga veel aega, aga siit on oodata rivaali BMW 1seeriale ja tulevasele Audi väikeautole. Enam-vähem sama jutt – oodake – käib ka Honda CR-Z-i ja Suzuki Concept-A (tulevane Suzuki Alto) kohta.
Üle tüki aja pakkus põnevust Opel, kelle uue Meriva ideeversioon näeb eba-Opellikult värske välja ja seda sugugi mitte ainult tema “tagurpidi” avanevate tagauste pärast. Auto üldkuju on juba üsna seeriaauto masti ja jääb vaid loota, et GMi ökonomistidele enam liiga suurt sõnaõigust ei antaks.
Ja muidugi Toyota iQ! Tõsi, see 3+1kohaline pisiauto jääb selgelt nišitooteks, sest oma hinnalt hakkab ta kuuluma umbes klass kõrgemale – nii et omamoodi pisi-Lexus! Samasuguseks põnevaks nišitooteks on ka Abarthi poolt “järele aidatud” Fiat 500, kus kapoti all peituvad 135 hobust 500 vägagi teravaks “pilliks” muudavad.
Suurima tähelepanu haaras endale aga hoopis India firma Tata, kelle stendis rahvamassid kuidagi väheneda ei tahtnud. “Süüdlaseks” oli “nanotehnoloogia India moodi” – ehk väikeauto Tata Nano. Olgugi, et kaasaegsete autodega võrreldes on Nano üsna algeline liikur (ehkki üllatavalt hea välimusega!), tuleb siin mõõtkava muuta ning võrrelda Nanot nende sõidukitega, millega suur osa Indiast täna liigub – st kõikvõimalike kahe- ja kolmerattaliste liikuritega, kus jutud mingitest turvanõuetest pehmelt öeldes kohatud on.
Iseenesest pole Nanos midagi erilist (3,1 m pikkusesse keresse on surutud 623 cm3 töömahuga 35 hj mootor ning vaatamata olematutele mõõtmetele siiski 4 kohta!) , kuid hindud on välja hõiganud, et see tänavu Indias müüki jõudev sõiduk saab oma 100 000 ruupia ehk veidi üle 25 000 kroonise hinnaga olema maailma odavaim uus auto. Ja kui meenutada, et enam-vähem samasuguste “punnidega” alustasid II maailmasõja järgses Euroopas autostumist ka nt itaallased ja sakslased, siis tuleb hindude ettevõtmisse igati tõsiselt suhtuda.
Traditsiooniliselt hea “lõikuse” andsid Genfis väikesed linnamaasturid. Kauaoodatud Ford Kuga ja Renault Koleos (no on ikka nimi…) on nüüd lõpuks seeriaautod, Kia Soulil läheb veel pool aastat aega ning esmakordselt Euroopas suure publiku ees olnud Land Rover LRX saab seeriaautoks vast aastal 2010. Põhjust “kella lüüa” oli ka Volvol – tema uus maastur XC60 pakub tänases automaailmas väidetavalt maailma täiuslikumat ohutuspaketti.
Uue automargina (seda vähemalt Lääne-Euroopa oludes – USAs on see automark juba vana tegija) debüteeris Nissani luksusmark Infiniti. Aasta jooksul jõuab Infiniti ametlikult ka Eesti turule, kuid enne peavad siinsed Nissani müüjad valmis ehitama spetsiaalsed salongid, sest Nissan ja Infiniti ühte salongi ei mahu.
Tõstmaks Infiniti eurodebüüdi tähtsus, mahtus firma messikavva ka üks maailma esmaesitlus – kate tõmmati luksmaasturilt FX50.

Sarnased artiklid