Auto haistab alkoholi
05.01.2008

Volvo hakkab sellest aastast alates esimese autotootjana maailmas pakkuma oma autode originaalvarustuses alkolukku, mis ei lase autol käivituda, kui juht on alkoholi tarvitanud.

Alkoholijoobes juhi rooli asumist tõkestavaid alkolukke on Volvodel juba aastaid kasutatud, kuid seni pole tegu olnud tehases paigaldatud originaalvarustusega. Kahe Rootsi autotootja omavahelises võidujooksus (enam-vähem analoogset seadet on välja toomas ka Saab, kelle AlcoKey jõuab lähiajal mudelite 9-3 ja 9-5 varustusse) läheb seekordse vahefini_i võit Volvole. Eelmine läks see-eest Saabile, kes 2006. aasta lõpus AlcoKey eest Rootsi autoassotsiatsiooni aastaauhinna sai. Rootslaste kõrval on oma seadmeid avalikkusele põhjalikumalt tutvustanud ka Nissan.
Erinevalt Saabi pooljuhtandureid kasutavast tehnoloogiast kasutab Volvo oma Alcoguardi juures elektrokeemilist kütuseelementidel baseeruvat tehnoloogiat. Tänaseks on katseperiood läbi ning seade jõuab Volvode varustustabelitesse juba selle aasta alul – esmalt Rootsis, seejärel ka mujal Euroopas ning USAs. Kõigepealt hakatakse Alcoguardi pakkuma Volvo mudelitele V70, XC70 ja S80, suvel lisanduvad C30, S40, V50 ja C70.
Esialgsete plaanide kohaselt loodavad rootslased aastas müüa 2000 Alcoguardiga varustatud autot, kuid see number hakkab Volvo ennustuste kohaselt peagi kiiresti kasvama. Ka vaatamata asjaolule, et odava seadmega tegu ei ole – Alcoguardi hinnaks on umbes 8000 Rootsi krooni ehk üle 13 000 Eesti krooni (võrdluseks – Saab on oma süsteemi hinnaks ennustanud umbes 3000 Rootsi krooni).
Seatud eesmärkide saavutamisel loodetakse tuge ka riigilt ja miks mitte kindlustusseltsidelt. Rootsi valitsuse plaani kohaselt võiks alkolukk muutuda veoautodele ja bussidele kohustuslikuks varustuselemendiks juba aastal 2010, sõiduautodele hakkaks analoogne nõue kehtima 2 aastat hiljem. Lisaks Rootsile kasutatakse alkolukke laialdaselt juba Kanadas ja Austraalias.
Volvo inseneride arvates võiks Alcoguardiga varustatud autodele riiklikult maksusoodustusi võimaldada, kindlustusseltsid aga võiksid üle vaadata oma kindlustustingimused ning Alcoguardiga varustatud autodele paremad tariifid välja töötada.
Alkoholi haistvate lisaseadmete potentsiaalsete kasutajatena peetakse esialgu silmas transpordifirmasid (taksooperaatoreid), aga ka riigi- ja munitsipaalasutusi.

Kuidas Alcoguard töötab?
Enne auto käivitamisele asumist peab Alcoguardiga varustatud sõiduki juht puhuma peaseadmesse – umbes nagu tavalisse alkomeetrisse. Toatemperatuuri korral on Alcoguard töövalmis 5 sekundi jooksul, ekstreemsemates kliimaoludes on võimalik seadme töövalmiduse kiirendamiseks ka toitekaablit kasutada.
Alcoguard analüüsib juhi hingeõhku, mõõtes seal sisalduva etanooli hulka, ning saadab tulemused raadiosignaali abil autosse (seade ise ei pea seejuures autos asuma ning tulemuse saab edastada autosse kuni 10 m kauguselt, seda aga 30 s jooksul). Rootsis on kriitiliseks piiriks seatud 0,2 g/l ning seda piiri saab muuta vastavalt kohalikele seadustele. Kui kõik on korras, süttib seadmel roheline märgutuli ning auto käivitub. 0,1–0,2‰ puhul süttib kollane valgusdiood (mootor küll käivitub, kuid sõitmine pole soovitatav) ning üle 0,2‰se tulemuse korral on tulemuseks punane signaaltuluke ning auto jääb ootama, kuni juht kaineks saab.
Inimestel on komme võimalusel keeldusid-käskusid eirata – ilmselt tekib kohe soove ka Alcoguardist mööda hiilida. Rootslaste kinnitusel tänu kasutatavate sensorite konstruktsioonile mingit välist õhuallikat – pumpa, õhupalli vms – kasutada siiski ei saa. Muidugi – alati jääb nn inimfaktor ja võimalus lasta sõbral puhuda, aga kas see ikka on sõber, kes teadlikult lõhnadega juhi rooli laskmise võimalusele läheb?
Tõsi, hädaolukorras saab seadmest ka „mööda hiilida” (kas üks kord või mitu, selle määrab auto omanik ning seda seadistust ta ise ilma teeninduse abita muuta ei saa), kuid igast sellisest juhtumist jääb märge seadme mällu ja nii on autoomanikul lihtne juht n-ö vaibale kutsuda ja aru pärida.

Huvitavaid fakte

30% Rootsis aset leidnud surmajuhtumitega lõppenud autoõnnetusi on seotud alkoholiga. Sama tendents valitseb kogu Euroopas, kus iga kolmas liiklusõnnetus on põhjustatud alkoholitarbimisest.

Pool pudelit veini annab 0,9–1,3promillise joobe, mis alaneb iga tunniga keskmiselt 0,15 promilli võrra – seega jõutakse normaalseisundini alles 6 tunni pärast.

1–1,5‰ joove suurendab avariiohtu kuni 100 korda! Noortel on sama riski kasv tervelt 900 korda ja seda juba 0,5‰ korral.

Seaduskuulekas Rootsis liigub teedel iga päev 20 000 nn lõhnadega juhti – seda on täpselt sama palju kui sealmail on teedel taksosid!

Pooljuhtandur vs elektrokeemiline andur
Pooljuhtanduri plussiks on odavus ja kiire reageerimine, miinuseks kehvem gaaside eristamisvõime. Lihtsamad pooljuhtandurid on lisaks alkoholile tundlikud CO-le, propaanile, metaanile ja võimalik, et veel mustmiljonile teada- ja mitte teadaolevale lõhnale.
Paremad pooljuhtandurid kasutavad oksiidanduritehnoloogiat. Need aparaadid on väga hea tundlikkusega – võimelised määrama joovet vähemalt 4 promillini ning mõned mudelid isegi sajandikpromilli täpsusega. Mõõteulatus ongi üks lihtsamaid näitajaid kvaliteetse seadme valimisel – mida suurem mõõteulatus, seda tõesem tulemus.
Parima tulemi annavad elektrokeemilise anduriga alkomeetrid. Tänu põhimõtteliselt teisele anduriehitusele (etüülalkohol tekitab reaktsioonis elektrivälja) reageerivad need ainult alkoholile ning suudavad joovet määrata isegi tuhandikpromillise täpsusega kogu ulatuses, mille jooksul inimorganism veel elumärke säilitab. Parimad mudelid kasutavad tasakaalustatud elektrokeemilist andurit, mis tagab stabiilsuse pika aja jooksul.
Raul Rohtla, MTÜ Eesti Alkomeetrite Müüjate Liidu juhatuse esimees

Sarnased artiklid