Auto 5000 krooniga
Martin Ruud
01.05.2006

Tähelepanuväärne, et juba 5000 krooni eest on Eestis võimalik hankida peaaegu igat marki sõiduk sapakast Mercedeseni, täpsustamata küll auto seisukorda. Vanad autod on muutumas probleemiks. Nende käigus hoidmine on tülikas ja tihti isegi kulukam kui uue auto liisimine. Siiski pole kõik vanad autod veel lootusetult läbi. Millise hinnaga oleks võimalik osta sõidukorras ja ülevaatusega auto? Kas 5000 krooni on auto hind?

Üks parimaid viise odava auto hankimiseks on külastada Tartu autoturgu. Kui turuplatsil midagi silma ei hakka, tasub läbi käia ka autode müügiplatsid. Tihtilugu on sinna vahetuse korras jäetud üsna kobedaid liiklusvahendeid ning automüüjad tahavad neist kiiresti lahti saada. Võib sirvida ka lehekuulutusi, kuid see tõotab üsna palju tühja tuule tallamist. Esiteks asuvad autod üle riigi laiali ning teiseks müüakse kuulutuste teel tihti ka liikumisvõimetut, pooleldi maasse vajunud rämpsu. Turu- või müügiplatsile on auto aga enamasti omal jõul kohale sõitnud, mis annab enam lootust.
Vana auto kõige olulisem “varustus“ on kehtiv ülevaatus. Selle puudumine tähendab suure tõenäosusega, et sõiduk polegi enam ülevaatuskõlblik. Isegi kui kere tundub enam vähem kobe, võib auto ülevaatusel põruda pidurite või heitgaaside pärast. Kõiki vigu on võimalik kõrvaldada, kuid auto turuhinda arvestades pole sel tihti enam mõtet.

Kaarega mööda
Kõige enam pakutakse imeodavalt müüa niisuguseid autosid, mille ülalpidamine on osutunud võimatuks. Sinna kategooriasse kuuluvad viletsa töökindlusega autod, mille omaniku kannatusi kroonivad veel kallid või raskesti kättesaadavad varuosad. Eriti rasked juhused on suured Prantsuse või Itaalia päritolu autod – Fiat Croma, Lancia Thema, Renault 21 ja 25, kõikvõimalikud Citroënid. Neid autosid ei tohiks osta mitte ühegi hinnaga.
Kahtlased on ka väiksemad Itaalia või Prantsuse autod. Kuigi nende ülalpidamine on suurtest mõneti odavam, ei ole tegu vastupidavate autodega.
Kui autot on vaja sõitmiseks, mitte putitamiseks ja aja viitmiseks, ei vääri mingit raha ka Ameerika autod. Mõistlik oleks loobuda illusioonidest. Reaalsus näitab, et alla 10 000 krooni ei ole võimalik osta sõidukõlblikku Ameerika autot. Lootusetute mudelitena võiks välja tuua ka Volvo 440/460. Lisaks kontrollimatule roostetamisele ei hiilga ka nende tehnika mitte millegi positiivsega.
Üldse oleks arukas hoida eemale “huvitavatest“ autodest. Vähe levinud autode ülalpidamine on keeruline ja kulukas. Pealegi ei taha paljud töökojad neid autosid remonti võtta – sellepärast nad nii vähe maksavadki!

Saksa ja Jaapani väikeautod
Mida töökindlam on tehnika ja odavamad varuosad, seda enam on auto väärt – vanusest hoolimata. Lootustandvad tunduvad pikka aega väärtust hoidvad Saksa autod. Pidamiskulude mõttes oleks parim valik väiksema mootoriga kompaktklassi auto. Odavamad Saksa väikeautod on Opel Kadett ja Ford Escort, keskmiselt 20 aastat vanad. Neid hakkab saama alates 1000 kroonist, ülevaatusega autosid siiski alles 3000-4000 krooni eest. Nii Escorti kui Kadetiga paraku pikki plaane teha ei maksa, sest roostealti kere tõttu põruvad nad millalgi ülevaatuselt nagunii.
VW Golf II peab roostele veidi paremini vastu, kuid maksab ka rohkem. Kesises sõidukorras Golfi saaks juba 6000 krooniga, paremad autod maksavad siiski üle 10 000 krooni.
Vanade Jaapani väikeautodega on sama probleem, mis Opeli ja Fordiga – roostetavad. Kui kere veel koos püsib, kannatab vana Mazda 323 või Toyota Corollaga sõita küll. Hinnad algavad ülalpool 5000 krooni. Saksa autodega võrreldes tuleb valmis olla varuosade kõrgemateks hindadeks.
Alati on mõistlikum eelistada heas korras vanemat mudelit kehvas korras uuemale. Alla 10 000 krooni eest on võimalik leida ka Opel Kadeti järeltulija Astra, ent sellises hinnaklassis ei ole tegu autodega, mida osta tasuks. Jõhkralt ära lõhutud välimuse taga ei ole tavaliselt ka paremat tehnikat.
Samuti ei ole auto moodsam välimus tihti argument. Näiteks kõrvutades omavahel VW Golf II või Ford Escorti (alates 1990. a), lööb kandiline Golf töökindluselt moodsamat Fordi.

Suured ei maksa midagi
Kasvavate bensiinihindade taustal on suured vanad autod totaalsesse ebasoosingusse langenud. Endise müügihiti, viieukselise ja ülevaatuseta Ford Scorpio võib saada juba ilma rahata, peaasi et omaniku hoovilt ta oma kuludega minema viite. Vana Scorpio ülevaatuskõlblikuks putitamine on suur töö ja isegi ülevaatusega autot ostes peate arvestama võimalusega, et see ülevaatus jäi viimaseks. Opel Omegad on veidi kallimad ehk maksavad umbes sama palju kui Kadetid. Hinnalanguse põhjuseks on lisaks suuremale kütusekulule taas rooste. Samas on kaheliitrine Omega võrdlemisi töökindel ja ökonoomne auto, mis oma hinda igati väärib.
Roostega on probleeme ka suurtel Volvodel ja vanadel Mercedestel (W123 kere ja 190), veidi parem on BMW 5. seeria. Samas maksab ka kaubamärk midagi ning Mercedest või BMWd vaatamata kõigele väga odavalt ei anta. Sõidukorras ja ülevaatusega auto eest tuleb tavaliselt maksta umbes 10 000 krooni. Tuntud ja hinnatud kaubamärgi taga on enamasti ka parem tehnika. BMW vanad R6-mootorid ja Mercedese diislid kuuluvad teatavasti igiliikurite valda.
Volvod on odavamad, kuid neid tasub osta ainult lihtsate R4-mootoritega. 2,8liitrise V6-mootoriga Volvo 760 kuulub “hoia eemale“-kategooriasse. Kui väga fänn ei ole, tasub hoiduda ka teisest Rootsi autost – Saabist.

Vene autod
Umbes 10 aastat tagasi ei maksnud Vene autod suurt midagi. Sealjuures müüdi kommiraha eest ka üliheas korras autosid. Täna jagunevad Vene masinad kaheks. On Lada, mida kasutatakse siiani igapäevasõitudeks, ning on muud margid, mis igapäevasõiduks ei kõlba. Ladad on odavad, alates 3000 kroonist koos ülevaatusega. Esiveolise Samara hinnad algavad mõni tuhat kõrgemalt.
Ülejäänud Vene autod (Volgad, sapakad, mossed) on isegi kallimad kui Lääne masinad. Tänaseks on neist saanud hobivahendid ning heas korras Vene “raud“ on hinnas. Pärast Moskvit_ide ralliliiga asutamist tõusis mossede kilohind kolm kuni neli korda. Heas korras Moskvit_i alla 5000 krooni enam ei leia. Veel hullemaga on hakkama saanud Eesti Volga selts, mille tegevuse tulemusena on suur osa paremini säilinud Volgadest juba kokku korjatud ning korras autode hinnad tõusnud 15–20 tuhande kroonini.

Kauplema peab
Eespool kirjeldatud hinnatasemed ei pruugi igas olukorras kehtida, kuna vanade autode seas on igasuguses seisukorras eksemplare. Läbi roostetanud kerega autot ei tasu isegi ilma rahata vastu võtta. Keevitada on mõtet ainult uunikumi, mida korralikumalt kusagilt ei leia. Opel Omegat või Ford Escorti ei ole mõtet üles ehitada, kuna mõne tuhande lisakrooniga võib saada palju paremas korras isendi.
Vana ja odavat autot ostes on mõistlikum minna vaatama eelarvepiirist kallimaid isendeid. Enamasti on nad korralikumad ning neid on lihtsam kaubelda. Omanik teab, et tema auto on turuhinnast kallim ning annab tavaliselt kergemini järele. Lugege raha demonstratiivselt omaniku silme all ning lõpuks teatage, et ei jätku, kas lähme laiali? Vahetage raha sajakroonisteks kupüürideks, siis tundub teda rohkem.
Üldiselt näib, et vastus päises püstitatud küsimusele on olemas – 5000 krooni EI OLE AUTO hind. Selle eest võib saada hädapärases sõidukorras romu, millel heal juhul kehtib veel (viimane) ülevaatus. Sellist ostes oleks mõistlik ülevaatuse viimasel päeval omal jõul vanametalli kokkuostupunkti sõita. Saate 200 krooni pluss osalete värviteleri loosimisel!
Kui auto on vähegi rahuldavas korras ning tal on ausalt saadud ülevaatus, maksab ta kindlasti üle 5000 krooni. Olgu ta siis mis tahes marki.

Sarnased artiklid