Audi A6
Martin Ruud
01.06.2005

1997. aastal esitletud Audi A6 teine põlvkond rabas esialgu oma välimusega. Katusejoon vajus tagaosas harjumatult längu. Kerega täielikult kokku integreeritud nn kaitserauad, kõrged ja lagedad küljed ning ümar tagumik andsid A6-le kuidagi täidlase üldmulje. Kadunud oli Audi suurtele sedaanidele igiomane sihvakas kuju, pikk ja lame pakiruumi luuk ning nägusad suured tagatuled, mis kõik oli veel mõni aasta varem esitletud A8-l täies hiilguses olemas.

Esimesest kohmetusest saadi aga kiiresti üle, sest sisult oli uus A6 ikka samasugune: pikiasetusega eesmootor koos tohutult pika eesmise ülendiga, esivedu (soovi korral nelikvedu), ruumikas kere ning avar pakiruum. Sedaankerele lisandus aasta hiljem universaal.

On mille vahel valida
A6 mootorivalikut võib lugeda rikkalikuks – baasmootori ja tippmootori võimsuste vahe on koguni neljakordne. Kõikides bensiinimootorites kasutatakse viit klappi silindri kohta. Mudelirivi juhatab sisse 1,8liitrine nelja silindriga ottomootor (92 kW). Antud baasmootor on suhteliselt harva esinev. Levinumad on sama mootori turboversioon (110 kW) ning erinevad V6d. Eestis vast kõige sagedamini esinev ja kõige soodsamalt müüdav mudel on 2,4 V6 (121 kW), haruldane pole ka 2,8liitrine V6 (142 kW). V6-mootorist on ka turboversioon, töömahuga 2,7 liitrit (169 kW biturbo). Mudelirivi kroonivad maheda müdinaga töötavad 4,2liitrised V8-mootorid, mida on kahes võimsuses: 221 ja 250 kW (viimast kasutatakse mudelil S6). V8-mootorit saab ainult koos nelikveoga.
Päris eksootikana võib mainida ka mudelit RS6, mida vedas 331 kW biturboga V8.
Suhteliselt januste bensiinimootorite kõrval on enesestmõistetavalt populaarsed just diiselmootorid. Audil kasutatud diiselmootoreid võib leida ka enamiku VW mudelite kapoti alt. Väikseim on nelja silindriga 1,9liitrine TDI (81 kW), suuremad 2,5liitrised V6-diislid (võimusega 110 ja 132 kW). Diiselmootorite lärm ja vibratsioon rikuvad korralikku üldmuljet, sujuva käiguga BMW ja Mercedese diislitele jääb Audi igal juhul alla.
Automaatkäigukasti sai kõigile mootoritele, nelikvedu ei võimaldatud 1,8liitrisele ilma turbota bensiinimootorile ning 1,9liitrisele diislile.

Koostekvaliteet tippklassist
Audi kere ja sõitjateruumi koostekvaliteeti võib ainult kiita. Uksed sulguvad tihedalt, auto mõjub kvaliteetse ja raskepärasena. Sees on kasutusel eranditult korralikud ja väga korralikud materjalid. Isegi baasmudel pole paha – sisemus on küll veidi hall ja igav, ent eeskujulikult viimistletud. Põhivarustuses oli kõigil kahetsooniline kliimaseade, elektriaknad kõigil ustel, stereosüsteem ja palju muudki. Kui varustuses on veel nahk ning puitdekoor, muutub üldmulje päris luksuslikuks.
Ruumikuselt on Audi alati olnud veidi parem kui tema põhirivaalid BMW ja Mercedes-Benz. Audi võimaldab laiutada nii esi kui tagaistmel, salong mõjub õhulise ja avarana. Istmed on üle keskmise mugavad. Võrreldes BMWga on Audi juhil lahedalt ruumi ka vasakule küünarnukile.
Pakiruum tundub tohutu. Isegi sedaankerega Audi mahutab uskumatult palju koli. Tagaistmete seljatoed käivad alla ja pakiruum on päris kõrge. Universaali saab vajadusel päris kaubaveokina kasutada.
Sõiduomadustes tuleb selge vahe sisse, kui räägime esiveolisest või nelikveolisest autost. Esiveoline auto ei hiilga sõiduomadustelt suurt millegagi. Rool on võrdlemisi tuim, maanteel mõjub auto ebastabiilse ja veidi närvilisena. Kaugele üle esisilla ulatuv raske nina muudab Audi veidi alajuhitavaks ning kohmakaks. Üldmulje on anonüümne ja igav, auto klassi arvestades pigem pettumus. Audi A6 rooli taga tekib tunne, justkui oleks tegu väga suure ja mugava VW Passatiga. Siin pole ka midagi imestada, sest veermik (esiveolisel autol) kattub peaaegu üks-ühele VW Passati omaga ning klassi võrra paremaid sõiduomadusi oleks ka liiga palju oodata.
Quattro muudab Audi iseloomu totaalselt. Temaga on isegi kuival asfaldil parem sõita kui esiveolisega, auto mõjub stabiilsema ja kindlamana. Libedaga (mida meie kliimas on keskmiselt seitse kuud aastas) ei ole Quattrole vastast. See pidamine ja turvatunne, mida Quattro talviti pakub, on midagi enamat kui ükski esi- või tagaveoline eales suudab. Nelikveoga kaasneb loomulikult veidi suurem kütusekulu. Hoolduskuludes tuleb kah vahe sisse, kuid see pole kuigi märkimisväärne. Tagasilda on küll kallim remontida, ent seda ei pea sugugi iga aasta tegema. Kallim on ka summuti, aga kui tihti te ikka ühele autole summutit ostate?

Nuhtluseks halvad teed ja autovargad
Audi A6 omanikud oskavad peamiselt kurta vaid kahe probleemi üle: hirm varguse ees ja kolinad esisillas. Varastamine on oht, mille vastu kindlat rohtu polegi. Audi tehasealarmist oskavad pätid mööda minna. Igasugune täiendav kaitse oleks vajalik ning mida leidlikum, seda parem. Lisaturvalisust pakub ka statsionaarne autole külge ehitatud käigukangilukk. Hind on sellisel seadmel umbes 5000 krooni.
Esisilla kolinad pole probleem mitte ainult meil, vaid isegi Saksamaal. Audil on (sarnaselt VW Passatiga) esisillas kokku kaheksa õõtshooba, kaks roolivarrast ja kaks stabilisaatorvarda otsa. Kui see kõik ära kulub, siis on kolinat küllaga ning kulutused tõusevad viiekohalise arvuni. Kuigi see võib kõlada priiskamisena, tuleks leida see raha ning vahetada kõik “pulgad“ ühekorraga. Vastasel juhul saate iga kuu-paari tagant silla remondis käia ning probleem jääbki kestma. Uued ja jäigad detailid hakkavad kiiremini hävitama vanu ja kulunud detaile ning sellelt “rattalt“ ei saagi kunagi maha. 2001. aasta mudeliuuenduse käigus muutus esisild veidi vastupidavamaks.
Vähem valmistavad peavalu niiskusest ja vanusest tingitud elektrivead, mis võivad olla kergesti kõrvaldatavad, kuid raskesti leitavad. Anomaaliaid tihti ei esine.

Ülalpidamine
Odavam Audi A6 maksab keskmiselt 140 000–160 000 krooni. Sel juhul saate algusaastate auto, suure tõenäosusega 1,8T või 2,4 V6-bensiinimootoriga ning ilmselt ilma erilise lisavarustuseta. Korralikumaid diisleid hakkab leidma üle 160 000kroonise hinnapiiri. Kui raha auto ostuks on üle 200 000 krooni, võite hakata varustusele ja mootorile konkreetsemaid nõudmisi esitama. Universaalil ja sedaanil veel suurt hinnavahet pole. Saksamaal on universaalid pikkamööda odavamaks muutumas.
Audi A6 näol on tegemist üsna tugeva ja töökindla autoga. Samas ei saa rääkida väga madalatest ülalpidamiskuludest. Isegi lihtne regulaarhooldus vastavalt tehase ettekirjutustele maksab umbes 3500–4000 krooni (vajalik iga 20 000 km tagant). Suuremad hooldused võivad maksta ka 6000–10 000 krooni. Kallis töö on hammasrihma vahetus, sest auto ninaosa tuleb selleks eemaldada. Rihma vahetamata jätmisega ei tasu riskida.
Teine suur kuluallikas on bensiin. Bensiinimootoriga suur Audi pole väga ökonoomne. Mõistlik valik on 1,8ne turbomootor. Levinud 2,4liitrine V6 tagab küll veidi mugavama sõidu, kuid kütusekulu võib linnas tõusta 13-14 liitrini. 2,8liitrine ei kuluta oluliselt rohkem.
Tihti oodatakse tohutut säästu diiselmootorist, kuid siingi on omad ohud. Enamik ostjaid eelistab võimast 2,5liitrist diislit, sest proovisõidul veab V6 TDI tõesti suu kõrvuni. Tegelikult võivad pikas perspektiivis 2,5 TDI mootori ülalpidamiskulud osutuda nii suureks, et kütuseliitritelt kogunev sääst seda ei kompenseeri. Pealegi pole tegu just liiga säästliku jõuallikaga. Arvestama peaks keskmise kuluga 9-10 liitrit 100 km kohta.
Kui madalad kulud on prioriteet number üks, oskaks soovitada 1,9liitrist TDI mootorit. Tegu on väga levinud ja töökindla mootoriga, tema hooldamine pole väga kallis ning keskmine kütusekulu on umbes 6-7 liitrit sajale. Sõiduelamusi ei maksa otsida, aga teist nii ökonoomset, samas suurt ja mugavat autot pole ka lihtne leida.

Sarnased artiklid