ATVga muru niitma!
Tormi Soorsk
08.06.2011

Eestis peaks praegu ringi vurama paartuhat ATVd. Enamasti on nad kasutusel lõbusõitudeks, vahel ka väheke töisemaks tegevuseks, näiteks jahimeestel lastud põdra metsast väljatoomiseks. Aga nüüd on tublid mehed Paikuselt teinud ATVdele lisaseadme, mis peaks kindlasti paljude maastikusõidukite omanike tähelepanu köitma. Või neile isegi lisategevust ja -teenistust pakkuma…

Öeldakse, et esmamulje pidi olema paljuütlev ja määrav. Kui kõneks tulevat ATVle mõeldud muruniidukit Paikusel nägin, siis oli see esmamulje igati positiivne – nii teostus kui kasutatud materjalid oleksid lasknud arvata, et seade on valmistatud kusagil tehases, mitte kohalikus töökojas.
Niiduki leiutas Sulev Mägi, teostamisel oli abiks Ain Järvemets. Sulevit vaevas mõte, et ATVl on jõudu küllalt ja ülihea läbivus, aga kasutada pole teda õieti millekski. Üks mõte sündis teisest ja nüüdseks on asi nii kaugel, et leiutisel on ametlik autorikaitse peal ja võimalik, et loo ilmumise ajaks ka patent saadud.
Kõnealune seade on ATV tagarattalt kettülekande kaudu jõu saav rootor-muruniiduk haardelaiusega 2 m. Muruniidukil niisiis endal mootorit ei ole, tööjõu saab ta ATVlt, aga see annab esimese plussina märgatava kokkuhoiu mootorikütuse osas, sest paljudel haakeseadmetel on ju töö tegemiseks oma mootor.
Niiduk on hõlpsasti sõidukiga ühendatav ja töökorda seatav. Olgem ausad – kes see tänapäeval viitsikski pikalt pusida… Agregaat on ATV taha liigutatav iga mehepoja vähese jõukuluga, ka haakesse seadmine võtab aega vaid minuti, seda tänu lukustuvale käepidemele, mis haagistelt paljudele tuttav. Siis pannakse niidukit käitav kett ATV tagarattale kinnitatud veohammasrattale ja pingutatakse esialgselt lukustushoovaga. Veotiisli peal olevad liugstabilisaatorid garanteerivad niiduki otsejooksu maastikul ja pööretel ATV järel. Külgstabilisaator säilitab veoketi ühtlase pingsuse. Nagu leiutaja ütles, on just need stabilisaatorid leiutise kõige tähtsam osa.
Töökohale sõitmiseks tõstetakse niiduk transportasendisse ja tänu sellele saab ATV sõidukiiruse valida vabalt, näiteks asfaldil ka 50 km/h, niiduk sõitmist ei sega. Niidukohale jõudnud, saab niiduki transportasendist tööasendisse seada veomuhvi ühendamisel vabajooksusiduriga – ainult natuke vastava mutri kruttimist ühe käe sõrmedega.
Niitekõrgust reguleeritakse tugirataste abil, selleks on mõlemal tugirattal kõrgust reguleeriv ja fikseeritav käepide.
Terade teritamine ja vajadusel nende vahetamine on lihtne. Niiduki ülestõstmiseks enne teritamist oleks hea, kui saaks kasutada väikest tõsteseadet, aga saab ka ilma. Teritamise ajaks tuleb niiduk varba peale kukkumise vältimiseks toestada, aga teritada saab väikese ketaslõikuriga, mis ju paljudel olemas. Niiduki tööorganiteks on kolm rootorniidukilt tuttavat rootorit, millel igaühe küljes neli visketera.
Meistrimehed rõhutasid, et mingeid järeleandmisi kvaliteedi osas pole tehtud. Kõik pöörlevad detailid on tugevatel veerelaagritel, mitte suvalistel kapron- vms plastpuksidel. Leiutaja ei pidanud paljuks isegi niidukile hüpata ja seal natuke indiaanlase sõjatantsu teha – muidugi ei juhtunud niidukile sellest midagi.

Muru tuiskab, muru keeb
Niidukit tutvustavas videos (http://www.puur.ee/PuureeMuruhunt.rar) võib igaüks näha, kuivõrd erandlikes (et mitte öelda ekstreemsetes) tingimustes suudavad ATV ja niiduk oma tööd teha. Niiduk tuiskas mööda ainult mätastest koosnevat lodupõhja nii, et purujutt oli taga, ja ATV ei teinud ees raskusi märkamagi. ATVle ei olnud ka väiksemat sorti pardilennuväli mingiks järelemõtlemiskohaks, seega vihmasematel aegadel ei jää ükski koht niitmata ka libedal savipinnasel. Normaalsetes oludes ehk kuiva muru korral on niiduki jõudluseks hektar tunnis ja sirget mööda sõites jõuaks ta niidukiirusel tunniga 15 km kaugusele. Jõudluse vahe murutraktoriga võrreldes on nii suur, et lausa tahaks näha lugeja nägu, kes oma rohumaid murutraktoriga pügab.
Leiutise teeb veelgi paremaks asjaolu, et põhimõtteliselt saaks sama lahendust väga kergesti kasutada ka kõnni- või sõiduteede harjamiseks või liivatamiseks – ka golfi- või jalgpalliväljakute puhul–, muruväljade pinnase õhutamiseks piikrulliga, põldude väetamiseks või ka parkide-metsaaluste rohumaade lehtedest puhastamiseks või viimaste purustamiseks. Lattniidukiga saaks ka heina niita, aga kui mõelda, küllap siis on häid lahendusi-võimalusi veelgi.
Edasine on veel natuke lahtine. Leidur Sulev Mägi ja abimees Ain Järvemets on hakkamist täis ja võiksid neid ise tootma ja müüma hakata , aga kui tellijate hulk väga suureks kasvab, siis peab otsima kas koostööpartneri või patendi mõnele suurtootjale maha müüma. Selle mulje põhjal, mis videot vaadates ja koha peal riista nähes tekkis, peaks Paikuse meeste leiutisel olema helge tulevik kindlustatud. Lugu saigi skeptikute silma jaoks ehk liiga ülistav, aga asja töötamas nähes tekkis küll selline veendumus.

Sarnased artiklid