Astronoomilised sündmused 2009
Tõnu Tuvikene
27.12.2008

Tehnikamaailm avaldab ülevaate 2009.aastal ees ootavatest sündmustest astronoomias ja kosmonautikas. NB! Stardikuupäevad näitavad üldiselt selle sündmuse kõige varasemat võimalikku toimumisaega.

26. jaanuar 2009. Rõngakujuline päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Täisvarjutuse riba läbib India ookeani ja Lääne-Indoneesia, osalisena on see nähtav Aafrika lõunaosas, Austraalias, India kaguosas, Kagu-Aasias ning Indoneesias.

9. veebruaril, 7. juulil ja 6. augustil 2009 toimuvad poolvarjulised osalised kuuvarjutused. Neist esimene ja viimane on põhimõtteliselt ka Eestis nähtavad. Lootust midagi märgata on aga vaid veebruarikuise varjutuse ajal (siis on maksimaalse faasi ajal kell 16.38 Maa õhkõrna poolvarjuga kaetud umbes 90% Kuu kettast), ülejäänud kahe puhul jääb efekt nii nõrgaks, et on silmale nähtamatu.

22. juuli 2009. Täielik päikesevarjutus, ei ole Eestis nähtav. Täisvarjutuse riba algab Indiast ja kulgeb läbi Hiina ja üle Jaapani lõunapoolsete väikesaarte ning lõpeb Vaikses ookeanis. Osalisena on varjutus näha Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil. Tegemist on hästi pika varjutusega, täisvarju kestus ületab mõnes piirkonnas kuut ja poolt minutit (päikesevarjutuste kestuse teoreetiline piir on umbes seitse ja pool minutit).

31. detsember 2009. Osaline kuuvarjutus, on Eestis nähtav, kuid seda küll rohkem teoreetiliselt, sest maksimaalse faasi ajal kell 21.23 on Kuust varjatud vähem kui 8%!

Sündmused kosmonautikas 2009. aastal

12. veebruar 2009. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis peab toimetama rahvusvahelisse kosmosejaama neljandad ja ühtlasi viimased päikesepatareide paneelid.

5. märts 2009. Stardib USA automaatjaam Kepler, eesmärgiga otsida eksoplaneete (st planeete, mis tiirlevad teiste tähtede ümber).

25. märts 2009. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on peale kahe rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liikme ka oma teisele kosmosereisile suunduv kosmoseturist Charles Simonyi.

24. aprill 2009. Stardib USA automaatjaam Lunar Reconnaissance Orbiter, mis läheb orbiidile ümber Kuu.

Aprill 2009. Ühise kanderaketiga Ariane 5 stardivad ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) tehiskaaslased Herschel (pikalainelise infrapuna- ning submillimeeterlainealas töötav kosmoseteleskoop) ja Planck (reliktkiirguse ebaühtluste uurimiseks).

15. mai 2009. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis toimetab rahvusvahelisse orbitaaljaama Jaapani uurimismooduli Kibo viimased kaks sektsiooni.

25. mai 2009. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget. Sellega kasvab orbitaaljaama meeskonnaliikmete arv esmakordselt seniselt kolmelt kuuele.

Mai 2009. Stardib kosmosesüstik Atlantis, mis suundub remontima Hubble’i kosmoseteleskoopi.

30. juuli 2009. Stardib kosmosesüstik Atlantis, mis toimetab spetsiaalse konteineri MPLM abil rahvusvahelisse orbitaaljaama varustust.

1. september 2009. Stardib Jaapani transpordilaev HTV-1, mis toimetab rahvusvahelisse orbitaaljaama mitmesugust varustust.

15. september 2009. Stardib Marsi-kulgur Mars Science Laboratory, mis jõuab meie punase naaberplaneedi juurde järgmise aasta juulis, ning peaks selle pinnal tegutsema vähemalt ühe Marsi aasta (686 päeva).

29. september 2009. USA automaatjaam MESSENGER möödub kolmandat korda Merkuurist.

September–oktoober 2009. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

15. oktoober 2009. Stardib kosmosesüstik Discovery, mis toimetab rahvusvahelisse orbitaaljaama selle varuosi.

Oktoober 2009. Stardib Vene automaatjaam Phobos-Grunt, mis peaks aastal 2012 jõudma Maale tagasi Marsi kaaslase Phobose pinnaseproovidega.

2. november 2009. Stardib tehiskaaslane WISE, mis kaardistab infrapunapiirkonnas kogu taeva.

November 2009. Stardib Vene kosmoselaev Sojuz, mille pardal on kolm rahvusvahelise orbitaaljaama vahetusmeeskonna liiget.

10. detsember 2009. Stardib kosmosesüstik Endeavour, mis toimetab rahvusvahelisse orbitaaljaama kolmanda sõlm-mooduli ja Cupola, mis võimaldab jaama ümber 360° vaadet.

Sarnased artiklid