Arvutiekraanide uus tase
04.09.2012

Apple ei ole eriti tihti leiutanud ise uusi tehnoloogiaid, kuid samas on tal silmatorkav oskus nende juurutamisel ja kasutajateni viimisel. Uue põlvkonna MacBook Pro on innovaatiline just tänu oma kõrgtiheda resolutsiooniga ekraanile.

Apple nn uued asjad ei püüa rabada vaid uudsusega uudsuse pärast. Tavaliselt on tegu uue kasutusmudeliga, millest tavatarbijale praktilist tulu tõuseb. Parim näide on vast arvutihiir, mis ilma kursoripõhise graafilise kasutajaliideseta tunduks täiesti mõttetu vidinana, kuid milleta ei kujutaks ette ühtki tänapäevast arvutit.
Uue põlvkonna MacBook Pro või siis täpsemalt Retina (võrkkest) MacBook Pro oma kõrgtihedat resolutsiooni omava ekraaniga on samuti samm uute tehnoloogiate juurutamisel. Õhem, kergem, jäänukühendustest-seadmetest loobunud arvuti ei ole teiste omasuguste seas mingi uudis, selles suunas liigub kogu sülearvutite tootmine, kuid ekraan, mille puhul inimese silm ei suuda enam tavakasutuse juures füüsilisi piksleid eraldada, on samm edasi. Hetkel, mil enamiku sülearvutite ekraanide resolutsioon jääb tavapärase, 1366 x 768 piksli piiridesse, paigutub uus MacBook Pro oma 2880 x 1800 pikslit sisaldava 15,4tollise ekraaniga täiesti omaette kategooriasse. Seda on üle viie miljoni kuvatava piksli, kuid mida selle pikslite hulgaga peale hakata?

Resolutsiooni sõltumatus
Resolutsiooni sõltumatus on olnud arvutite ekraanipildi kuvamise Püha Graal juba pikemat aega. Võimalus paigutada ekraanile just niipalju infot kui ühe või teise kasutaja silm ilma väsimata haarata suudab, tundub vägagi ahvatlev. Senini on keskendutud peamiselt tarkvarale – eelkõige siis järkjärgulisele rastergraafikast loobumisele ning selle asemel vektorgraafika kasutamisele, kus iga element lihtsalt arvutatakse välja. Siiski on sellel raudvaraline piirang – vedelkristallidel põhineval ekraanil ei saa kuvada rohkem piksleid, kui neid füüsiliselt on. Uus MacBook Pro murrab selle piirangu – piksleid on küllaldaselt ning lisaks on Apple küllaldase pikslite hulgaga ekraani loomisele pööranud tähelepanu ka kuvatava pildi tarkvaralisele küljele.

Inimkeeles seadistused
Süsteemieelistustes puudub tavapärane numbriline resolutsiooni seadistamise võimalus. Apple pakub skaleerimisvõimalusi, mis on inimkeeles lahti kirjutatud. Soovituslikult on seadistusakna ülal ja keskel valik „parim (Retina) ekraanile”. Sellest paremale ja vasakule jäävad „suurem tekst” ja „rohkem ruumi”. Kõik need väärtused vastavad siiski konkreetsetele kuvasuurustele, kuigi n-ö virtuaalselt. Valida on viie seadistuse vahel, mis vastavad järgmistele tinglikele resolutsioonidele – 1024 x 640, 1280 x 800, 1440 x 900 („parim”), 1680 x 1050 ja 1920 x 1200. Puudu on nn vaikimisi 2880 x 1800 seadistus, sest sel juhul muutuks kasutajaliides 15,4tollisel ekraanil liialt kribuks.
Kuna füüsilised pikslid on tavakasutuse puhul inimsilmale märkamatud, on kuvatav info iga seadistuse puhul terav. Eriti hästi panin seda tähele minu isikliku lemmiku, 1680 x 1050 resolutsioonile vastava kuva puhul. Kui olin pannud selle kõrvuti eelmise põlvkonna MacBook Pro omaga, kus füüsiliseks resolutsiooniks seesama 1680 x 1050, selgus, et uus ekraan oli vähemalt minu jaoks oluliselt parema pildiga kui vana.

Tehnilised nõuded
Suure kuvatiheduse kasutamine koormab arvutit ja seda üsnagi tuntavalt. Et näidata sellisel ekraanil pilti, renderdab arvuti valitud virtuaalse resolutsiooni neljakordselt üles, näiteks 1680 x 1050 puhul renderdatakse pilt kõigepealt resolutsiooniga 3360 x 2100 pikslit ning seejärel skaleeritakse see 2880 x 1800 pikslini alla. Või siis üles, kui kasutusel on „resolutsioon”, millel füüsilise ekraani suhe on väiksem kui 1 : 2-le. Seetõttu on seadetes 1440 x 900-le vastava kuvapildi taga ka märge „parim” ning suurema väärtuse kasutamisel hoiatab Apple, et võivad tekkida probleemid jõudlusega. Päris probleemseks olukorda nimetada ei saa, kuid näiteks veebilehed, millel rastergraafika taustal on ka hulgaliselt vektorgraafikas teksti, lisaks veel kommentaarid ning Facebooki vood, ei ole kõrgematel seadetel kerimise puhul värskendamissagedus nii sujuv kui „parima” ekraaniseade kasutamisel. Kuvaseaded, mis füüsilisel ekraanil ei ole suhtega 1 : 2-le, nõuavad lisaks ülalmainitud renderdamisele ja skaleerimisele ka hulgaliselt pildiparandusi, lineaarset interpolarisatsiooni, filtreerimist ja silumist, tagamaks kvaliteetset pilti. Kõik see nõuab oluliselt ressurssi, kuid samas on tulemus nagu ekraanile „maalitud”. Seda vaid siiski juhul, kui rakendus kasutab Apple API (Application Programming Interface – rakenduse loomise liidestus) reeglistikku.

Nutikas lähenemine
Ometigi läheb Apple kaugemale kui lihtlabane nn resolutsiooni muutmine. Kui käepärast on selline hulk piksleid, saab info optimaalseks esitamiseks ära teha palju rohkem. Üks Apple’i poolt kasutatav lahendus on kuvada kasutajaliides suuremalt-mugavalt, aga töödeldav visuaalne info, näiteks video- või fotomaterjal, piksel pikslilt, tagamaks ekraani maksimaalset ärakasutamist. Juba Lion-is ei olnud skaleerimisfaktor enam operatsioonisüsteemi globaalne väärtus ning seda sai määratleda kuvatavate elementide kaupa, mis lahtiseletatult tähendab, et suuremaid elemente ekraanil, mis niigi mugavalt jälgitavad, suurendatakse vajadusel vähem, aga väiksemaid, näiteks menüüsid, mis muutuvad kuvasuhte muutmisel raskesti jälgitavaks, neid suurendatakse rohkem. Mountain Lion (Apple’i uusim opsüsteem, OS X 10.8) on algusest peale loodud antud nõuet silmas pidades. Esimesed pääsukesed selles vallas on Apple’i enda rakendused, sealhulgas iPhoto, Aperture ja Final Cut HD. Eriti viimase puhul tulevad sellise lähenemise võlud silmapaistvalt esile. Kui töödeldav HDvideo on ekraanil kuvatud üks ühele, 1920 x 1080 reaalset pikslit, siis tööriistaribad on kasutatavuse huvides skaleeritud üles. Sama mugav on ka Aperture’i (Apple’i fotorakendus) kasutamine. Foto ise kuvatakse tegelikule võimalikult sarnase resolutsiooniga, kuid kasutajaliides on tehtud võimalikult mugavaks.

Tee tulevikku
Apple’i lahendus kuvada erinevaid pildielemente erineva suurusega on ilmselgelt ainuvõimalik tee tulevikku. Ükskõik millise uudse tehnilise lahenduse puhul on vaja alati arvestada ühe möödapääsmatu piiranguga ja selleks on kasutaja, kelle nägemisteravusel on piirid. Samas nõuab see mitte ainult opsüsteemi, vaid ka rakenduste kohandamist uute tingimustega. Kui rakendused ei ole uutele kuvanõuetele kohaldatud, näevad need selgest ja teravast ekraanist hoolimata välja udused ja koledad. Eriti peab see paika kolmanda osapoole rakenduste puhul. Heaks näiteks on siin MacBook Pro kasutajate hulgas populaarne Adobe Photoshop – selle rakenduse poolt kuvatav kasutajaliides ei ole nii terav ja selge kui Apple’i enda Aperture’i puhul. Samuti näitab populaarne Google Chrome’i veebibrauser Apple’i enda Safariga võrreldes väga hägusat teksti. Õnneks on enamik tarkvara loojaid juba teatanud oma pingutustest rakenduste kaasajastamiseks ning mõningane üleminekuperiood on mõistetav.

Kokkuvõtteks
Retina MacBook Pro ei ole ainus kõrgtiheda resolutsiooniga ekraani kasutav sülearvuti, näiteks ASUS-e UX21A pakub resolutsiooni 1920 x 1080 ja seda 11tollise ekraanidiagonaali juures, kuid ilmselgelt on Retina MacBook Pro esimene sülearvuti, mille puhul on erilist tähelepanu pööratud sellise ekraani kasutusmudeli loomisele. Kindlasti ei jää ta ainsaks. Ilmselgelt on kõrgtihe resolutsioon arvutiekraanidel samasugune möödapääsmatu tehnoloogiline edasiminek nagu näiteks vedelkristallidel põhinevad ekraanid või välkmälul põhinevad andmekandjad. Tootmismahtude suurenemine tagab madalamad hinnad ja laialdasema saadavuse ning aasta-paari pärast võib oodata, et suurem osa süle- ja ka lauaarvuteid kasutab uudset ekraani. Uusi nõudmisi esitav raudvara tingib tarkvara arengu ning sügisel üllitatav Windows 8 peaks kõigi eelduste kohaselt samuti rohkem tähelepanu pöörama kõrgtiheda resolutsiooniga ekraanidele. Loomulikult ei piisa vaid opsüsteemide kaasajastamisest, juba Apple’i lahendus näitab, et uuendada tuleb ka kõiki rakendusi. Lisaks muidugi uudsete ekraanide kasutusvõimalused, mida hetkel veel ettegi ei kujuta. Igal juhul avab Retina MacBook Pro uue lehekülje info kuvamises arvutiekraanidel ja jääb üle vaid põnevusega oodata, mida sellelt, ülimalt selge tekstiga leheküljelt, lugeda saab.

Sarnased artiklid