ARVUTI: Viirused teevad muret
13.11.2012

Baltimaades ähvardas veebis nakatumise oht kvartali jooksul vähemalt korra keskmiselt iga kolmandat arvutikasutajat. Sellised andmed saadi Kaspersky Labi ohtude pilvemonitooringu Kaspersky Security Network (KSN) abil.

Suurimasse ohtu sattusid viimase kolme kuu jooksul Leedu arvutikasutajad: neist puutus kahjurkoodiga kokku 33,5% (riik hõivas maailma edetabelis 23. koha), järgnes Läti 31,7%-ga (34. koht) ja alles siis Eesti 30,1%-ga (39. koht). Selle näitaja poolest kuuluvad kõik kolm riiki Kaspersky Labi klassifikatsiooni järgi riskirühma.

Keskmiselt puutub peaaegu iga kolmas Baltimaade arvutikasutaja vähemalt korra kvartalis internetiavarustes kahjurkoodiga kokku. See on natuke vähem kui sellistes Lõuna-Euroopa riikides nagu Hispaania, Itaalia ja Kreeka, kus vastav näitaja on 36%. Meist parem olukord valitseb aga Põhjamaades: nii Rootsis, Norras kui ka Soomes langeb küberkurjategijate ohvriks ainult iga neljas kasutaja. Üldiselt lähenevad aga meie näitajad Euroopa Liidu keskmisele.

Rääkides Baltimaade veebiohtude iseloomust, tuleks mainida, et üks levinumaid viise, kuidas pahalased arvutisse satuvad, on kurjategijatepoolne tarkvara haavatavuse ärakasutamine. Näiteks paigaldatakse mõne kodulehekülje vaatamisel veebilehitseja turvaaugu kaudu kasutaja arvutisse panga troojalane, mis jälgib kasutajanime, parooli ja krediitkaardi numbri sisestamist ning edastab need andmed kurjategijatele. Sama levinud on ka võimalus, et veebikasutaja meelitatakse talle huvitava sisuga leheküljele ning seejärel krüpteeritakse kasutaja andmeid (nt mõni arvutifail ei avane enam). Aga selleks, et kasutaja pääseks krüpteeritud andmetele uuesti ligi, nõutakse SMS-sõnumi saatmist tasulisele välismaa numbrile.

Pahavara levib ka Baltimaade veebimajutustes. Oluliselt panustab üldpildi kujundamisse Läti, kes asub selle näitaja üleilmses edetabelis 15. kohal (0,5%). Eesti on 26. kohal (0,17%), Leedu aga asetseb alles 42. kohal (0,06%).