Tere tulemast kosmosehotelli!
Jari Mäkinen
30.07.2019
Kosmoselaev Boeing Starliner lähenemas kosmosejaamale Aurora. Mooduleist kokkupandav jaam on ehitatav, ilma et inimesed oleks käinud avakosmoses. Selle laiendamine on suhteliselt lihtne. | NASA

Kosmosereisidega kaasneb ebamugav ruumipuudus ning ajuti iiveldama ajav keskkond, lisaks veel kallis hind. Kuid nähtud vaadete ja saadud kogemuste poolest võiks reis kosmosehotelli olla käimist väärt. Esimesed sellised on juba arendamisel.

Kultusfilmi „2001: Kosmoseodüsseia“ inimahvidega alguskaadritele järgnevad kaadrid sellest, kuidas voolujooneline kosmoselaev suundub uhkesse kosmosejaama. „Kosmosejaam V“ on väljast ringikujuline ja jaama pöörlevast liikumisest on selle sisemusse tekitatud kunstlik raskusjõud.

Reisijad majutuvad kosmosejaamas hotelli Hilton. Ehk just sellest innustununa oli maapealne Hilton osaline esimese tõelise kosmosehotelli loomisel.

1990ndate lõpus oli kandvaks ideeks koostada selline hotell kosmosesüstikute kasutatud kütusepaakidest. „Selle tegemisel ei tohiks tehnilisi probleeme olla,“ kinnitas hanget vedanud isik intervjuus BBC-le ja mainis veel, et ehitise maksumus saaks olema „vaid 6-12 miljardit dollarit“.

Rahad jäid saamata ja jaam ehitamata. Nüüd kavandatakse kosmosehotelle natuke väiksema ambitsioonikusega. Seetõttu võib neist ehk asjagi saada.

                                          

Vaid takso puudub

Suurim probleem kosmosehotellide poolt vaadatuna on, et ei ole lihtsat ja töökindlat viisi kosmosesse lendamiseks. Süstikud ei ole lennanud pärast 2011. aastat ja juba enne seda sai selgeks, et need ei suuda pakkuda varem lubatud odavaid ja korrapäraseid reise kosmosesse.

Praegu on kasutuses vaid kaks inimeste lennutamiseks sobivat kosmoselaeva: venelaste Sojuz ja hiinlaste Shenzhou. Nii mõnedki kosmoseturistid on pääsenud astronautide kõrval Sojuziga külastama ümber Maa tiirutavat kosmosejaama, kuid venelastelt ei saa ei praegu ega lähitulevikus osta sõidupiletit kosmosesse. Nad küll räägivad palju ärilistest kosmoselendudest, isegi ümber Kuu, kuid neid jutte on nad rääkinud pikalt.

Seisukord on siiski muutumas, sest sel aastal tulevad lõpuks kasutusse (kui midagi üllatavat ei juhtu) kaks uut ameeriklaste kosmoselaeva. SpaceXi Dragon saadeti üles märtsis ja see põkkus rahvusvahelise kosmosejaamaga ISS. Boeingu CST-100 Starliner järgib teda sügisel. Automaatjuhtimisel kulgevate katselendude järel tulevad lennud astronautidega.

Kuna alustes on kuus kohta ja nende lennutamine on Sojuziga võrreldes palju käepärasem, võib kohtade saadavus kosmosejaama külastamiseks oluliselt suureneda. Nii SpaceX kui Boeing on mõlemad kuulutanud end pakkuvat küüti ka turistidele ja mitte miski ei takista nende kosmoselaevu lendamast ka kusagile mujale kui vaid ISSile. Mõlemad firmad on huvitatud pakkuma ka ainult kosmoselende; hinnad võivad ulatuda 20–30 miljoni euroni.

Loe lisa augusti Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid