Apple iPhone 4 - superstaar, staar või mull?
Glen Pilvre
04.11.2010

Septembri viimastel päevadel jõudis Eestisse iPhone 4, mille esimene partii müüdi EMT esinduses läbi tundidega. Ja tegemist pole just odava mänguasjaga. Kas on selles „süüdi” osavalt puhutud meediamull või ongi uus iPhone lihtsalt nii hea – proovime selgust saada.

Üks asi on Apple’i toodete puhul selge – meeldigu nad või mitte, mööda neist vaadata ei saa. Kui iPhone aastal 2007 mobiilimaailma raputas, oli trumbiks täiesti uudne kasutajaliides ning mahtuvuslik multitouch-puuteekraan. Ülejäänud tehnilised näitajad, nagu ka funktsionaalsus, polnud aga midagi erilist, pigem vastupidi – ning kõikvõimalike hädade nimekiri oli rohkem kui pikk (vt TM 11/2008). Aga nagu ajalugu tõestas, polnudki see üldse oluline. Tollal tulevikuhõnguline kasutajaliides korvas kõik vajakajäämised kuhjaga. Funktsionaalsust asusid kiirelt parendama uued tarkvaraversioonid ja aastapäevad hiljem ka järgmised põlvkonnad 3G ja 3GS. Juba ette kuulus neljas generatsioon on aga rohkem kui lihtsalt „vigade parandus” – muutunud on nii kuju kui ka tehnilised näitajad.

Karbist välja
Kõigist Apple’i toodetest õhkub stiili (alates pakendist) ja iPhone 4 jätkab samal kursil. Telefoni sõrmede vahele võttes on kohe tunda, et uus iMobiil on hoopis teisest puust kui varasemad. Kui 3GS oli ümarate nurkadega, lai, plastmassine ning libe, siis uus mudel seda kõike just nimelt pole. Kandilised metallservad ning kitsas vorm mõjuvad kallilt ja kvaliteetselt ning telefon istub käes erakordselt hästi. Ka 137grammine kaal pole liiast. Mikromõõdus SIM-kaart tuleb sisestada küljelt ja telefoni selleks lammutama ei pea – õigemini ei saagi, sest akut ju vahetada pole võimalik. Uue iPhone’i üks tehnilisi trumpe on displei – see on suurima resolutsiooniga, mida mobiilidel seni kasutatud, ja 3,5tollise diagonaaliga TFT-ekraanile on mahutatud 960 x 640 pikslit. Mis tähendab, et ekraan on teravam kui näiteks tavaline värvifoto (326 dpi vs 300 dpi). Telefoni sisse lülitades saab kohe selgeks, et praktika kinnitab teooriat – kujutise ekraanil võib tõepoolest fotoga vabalt segi ajada. Fotost teravamal pildil on aga kujutatud valge juhe ja plaat kirjaga iTunes. Ja siis veel nupp hädaabikõnede tarbeks. Ning edasi ei juhtu enam mitte kui midagi. Oleks ma aimanud, mis mind ees ootab, oleks üks hädaabikõne täiesti asja ette läinud.

Minutitest tunnid
Siis kui esitleti esimest iPhone’i, polnud Google veel mobiilimaailmas möllama hakanud. Tänaseks on aga olukord muutunud – ja midagi pole teha: kuna olen testinud erinevaid telefone, sealhulgas ka uusimaid Android-isendeid, siis mõjus juhtme ja iTunesi vankumatu kombinatsioon ekraanil pehmelt öeldes frustreerivalt. Viimased arengud mobiilimaailmas on andnud lootust, et igasuguste juhtmete ja konfigureerimiste aeg hakkab ümber saama, aga nagu selgus, Apple nii ei arva. Seda kinnitas ka järgmine, arvutini viiv samm supertelefoni elustamise meeleolukal rajal – nimelt ei sobinud iPhone 4 jaoks enam endine iTunes, vaid tuli installeerida uus, iTunes 10. Muidugi, võib-olla on see minu isiklik probleem, et ma ei kasuta igapäevaselt iTunesi ning ei uuenda seda usinalt, aga teisalt pole see ju kohustuslik. Tõsi, seda pole ka iPhone’i ostmine ja testimine. Uusima iTunesi installaator võttis kompuutri põhjalikult käsile, laadis kohale ligi saja megabaidi eest tarkust, krõbistas kümneid minuteid, seiskas ja käivitas kõikvõimalikke service’id, kopeeris ja kustutas ja tegi backuppe ning lõpuks nõudis restarti. Ning saabuski pidulik hetk, mil iPhone leidis otsitud iTunesi ja andis sellest rõõmsa helisignaaliga ka märku. Järgmisena aga selgus, et nüüd ja kohe tuleks asuda uuendama just pulmaöö veetnud karbivärske iPhone’i tarkvara. Klõpsates leplikult „Jah” iTunesi lahkel pakkumisel, võis aja taaskord rohkem kui pooleks tunniks maha võtta. Põhjus, miks ma seda protsessi nii pikalt kirjeldan, on täiesti emotsionaalne – see installeerimiste-konfigureerimiste takistusrada vältas tegelikult tuhat korda kauem, kui võtab aega siinse kokkuvõtte lugemine, ning ajas närvi erakordselt mustaks – tagasihoidlikult öeldes.
Kaua tehtud kaunikene – lõpuks oli iPhone’il pilt ees. Aga mida loomulikult mobiilis polnud, olid kontaktide numbrid. Õigus küll, neid polnud ju iTunesis… J. Ma ei hakka enam rohkem lugeja aega raiskama, et kirjeldada, kuidas saada oma kontaktkirjed iPhone’i – vihjeks olgu öeldud, et kõigepealt tuleb need transformeerida loomulikult iTunesi. Igatahes kogu see tunde vältav nikerdamine tundus täiesti talumatult eilse päevana. Võib-olla on selles tõesti süüdi just nimelt Android. Kui juba jutuks tuli, siis nii muuseas mainin, kuidas ärkab ellu näiteks uus HTC Desire HD – pärast sisselülitamist uurib, kas kasutame WiFit või (ka) mobiilandmesidet, siis küsib Google’i konto andmeid (või palub selle luua, kui veel pole), uurib ka Facebooki ja Twitteri konto kohta ning pärast seda „krõbistab” mõned minutid. Siis on telefonis olemas kõik kontaktkirjed, seotud on need Facebooki (ka Twitteri) vastavate kontaktidega – Facebookist võetakse näiteks automaatselt kasutajate pildid (kui miski on puudu või uuendatud) ja sünnipäevad (mida kuvatakse, kui vastav kontakt helistab). Pole vaja ei juhet, arvutit ega terasest närve.
Aga tagasi iPhone’i juurde – jätsin küll kontaktid sinnapaika (sest testmudeli kaart helistamist niikuinii ei võimaldanud), aga saaga jätkus sellegipoolest samal lainel. Selleks, et App Store’ist rakendusi laadida, peab teadagi olema vastav krediitkaardiga seotud konto. Aga mingil müstilisel põhjusel ei lubatud iPhone’l mul oma senise kontoga registreerudes mitte midagi telefoni siirata – ja pärast iGaviku kestvat vandumist, erinevate kontode proovimist ja iNstalleerimist õnnestus ka see lõpuks ainult läbi iTunesi – ja ma ei räägi millegi ostmisest, vaid täiesti tasuta rakenduste laadimisest. No #¤@%& !!! Ühesõnaga, mul jäi üle end lohutada sellega, et tegelikult ma ju ei vahetanud raha iPhone’i vastu esimesel tunnil, mil ta Eestisse jõudis – ja kui ma olekski seda teinud, oleks ilmselt ka uusim iTunes juba ammu arvutis tiksunud ja uuest iPhone’st unistanud. Küll aga sai selgeks üks asi, et sellise esmakohtinguga Apple täna küll ühtegi uut klienti oma paati ei meelita. Jah, aastaid tagasi käis taoline „juhe-arvutisse-ja-suur-kohvikann-tulele” stsenaarium paljude tehnikavidinate kasutuselevõtu juurde ja sellega tuli lihtsalt leppida, aga no ajad on juba muutunud, vähemalt väljaspool Apple’i kontorit.
Aga aitab leebest kriitikast – mis olnud, see olnud ja tuleb edasi iPhoneerida. Päris kiirelt sai selgeks, et uus iPhone on väga kiire, kohe tuntavalt kiirem kui 3GS. See ilmnes nii brauseris kui rakendustes. Ekraanist juba oli juttu, see on täielik tippklass. Ja midagi halba ei saa öelda 5megapikslise, LED-välguga kaamera aadressil, mis teeb väga häid (kohati isegi liiga värvilisi) pilte ning ilusat, hea heliga 720p HD-videot. Huvitava ja toimiva lisana on olemas automaatne HDR-funktsioon.
iPhone on lõpuks omandanud täisväärtusliku multitaskingu – topeltklõps koju-nupule avab ekraani allservas maitseka animatsiooni saatel akna, milles reas aktiivsed rakendused. Küll aga ei saa ikkagi ülevaadet, palju üks või teine rakendus telefoni mälu (või ressurssi) kasutab. Ühe jalgratta on Apple taasleiutanud – nimelt videokõned. Videokõned pidid tegelikult juba ammu 3G võrgu saabumisega meie mobiiliharjumustele uue dimensiooni andma, aga paraku päris nii ei läinud. Uue iPhone’ga saab aga jälle proovida videokõnesid, küll WiFi-võrgus ja muidugi vaid teise iPhone’i omanikuga – Apple nimetab seda protsessi moodsalt Facetime’iks.
Sellega saabki uuenduste nimekiri läbi. Aga samas, kas peabki parandama juba hästitöötavat asja? Ülihea ekraan ja kiire protsessor kindlustavad iPhone’i positsiooni esmaklassilise (tasku)mängukonsoolina ning mis tahes multimeediatki on tarbida puhas lust. Ka peamine Apple’i trump pole versioonis neli kusagile kadunud, vastupidi – kõik juhtub KOHE ja liigub ekraanil sujuvalt. Millegipärast on just viimast konkurentidel nii raske saavutada. Aga kummalisel kombel on tänase iPhone’i peamised eelised hoopiski puhttehnilised – vastupidiselt esimese iPhone’ile. Tehnilisest aspektist vaadatuna teeb aga uus suure sensoriga Nokia N8 veel ilusamaid pilte. Ja kasutajaliidesena on Android jällegi tunduvalt paindlikum, laseb üleüldse rohkem n-ö hingata ja kogu mobiili nägu soovi korral oma käe järgi kujundada – tõsi, sellise resolutsiooniga ekraani (veel) ühelgi Android-mobiilil pole. iPhone’i n-ö töölaud koosneb aga endiselt rakenduste virnadest (saab küll luua vähemalt katalooge ja muuta taustapilti) ning ka ühe tagasi-koju-nupu-filosoofia pole just mugavaim – eriti siis, kui rakendustes nupp „tagasi” on „ära unustatud”. Ehk ikka ja jälle peab nentima, et pole enam 2007 ning konkurendid pole vahepeal niisama oodanud.

Armastab, ei armasta
Tegelikult ei anna selle jutu lugemine mitte mingit infot neile, kes tingimusteta armastavad Apple’it. Apple aga on just selline kaubamärk, mida kas armastatakse või kirutakse. Kindel on, et need 20% nutitelefonide omanikest, kellel täna on Mac, iTunes ning iPhone 3G(S), ei pea iPhone 4s pettuma – vastupidi, see on loomulikult parim Apple’i mobiil. Eriti veel siis, kui kodumaaks on näiteks Ühendriigid, kus kogu i-taustsüsteem funktsioneerib laitmatult. Aga enda vastu ausaks jäädes on raske soovitada seda ainsa valikuna inimesele, kes on seni kasutanud n-ö tavalist nuppudega telefoni ning nüüd sooviks hüpata nutitelefoni reele. Midagi pole teha, iPhone 4 mõjub praegu konservatiivselt, et mitte öelda vanamoeliselt – aga võib-olla polegi see halb?

Pildiallkiri:
Hinnapoliitika
Eestis saab iPhone’iga (ametlikult) rääkida vaid EMT klient. Kui telefon ilma igasuguse siduva paketita välja osta, tuleb lauale panna 11 000 krooni 16 GB versiooni puhul ja 13 000 krooni 32 GB versiooni puhul. Võimalikud on ka erinevad järelmaksupaketid, mille sissemaks algab 1600st kroonist ning kuutasu 500st. Rohkem infot leiab lehelt www.emt.ee/iphone

Apple iPhone 4
Esmaesitlus: 24. juuni 2010
Op. süsteem

i OS 4
Protsessor

1 GHz Apple A4
Sisemälu

512 MB RAM, 16/32 GB salvestus
Ekraan

3,5“ 960x640 IPS TFT (16M värvi), multitouch
Kaamera

8 Mpx, Dual Led-välk, 720p video
Aku maht

1420 mAh
Mõõdud

115,2 x 58,6 x 9,3 mm
Kaal

127 g
Lisad

GPS, kompass, asendisensorid, kiire andmeside (HSPA), 3,5 mm klapiväljund, Bluetooth ja WiFi, eesmine kaamera, videokõned WiFi kaudu

Hea
Ekraan
Kaamera
Lugematud rakendused
Väga hea mängimiseks ja multimeediaks (endiselt)
Halb
„Vana” iPhone, kuigi uues ja tehniliselt paremas kuues
Flashi pole (ega tule)

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid