Apple - 40
Veiko Tamm

Aprillikuu esimesel päeval (see pole aprillinali!) tähistab oma 40. sünnipäeva USA tuntud arvuti- ja tarbeelektroonika tootja Apple. Selle firma edulugu on tüüpiline nn American Dream – paari entusiasti poolt garaažis nullist alustatud ettevõtmisest on välja kasvanud maailma üks suurimaid tehnoloogiafirmasid.

Algul arvutitootjana alustanud Apple pakub praegu laia valikut raudvara – nutitelefone iPhone, tahvelarvuteid iPad, personaal- ja sülearvuteid Mac, meediapleierit iPod ning nutikella Apple Watch. Lisaks pakutakse tohutut hulka tarkvara – OS X ja iOS operatsioonisüsteeme, iTunes meediapleierit, Safari veebibrauserit ning iLife ja iWork tööprogrammide komplekte. Online’i teenustena pakub firma iTunes Store’i, iOS App Store’i, Mac App Store’i ning iCloud pilveteenust. Praeguseks on Apple’ist saanud maailma suurim tehnoloogiaettevõte aasta müügitulu (2015. majandusaastal oli see üle 233 miljardi dollari) ning varade koguväärtuse (aktiva) poolest (üle 290 miljardi dollari eelmisel aastal) ja number kaks mobiiltelefonide tootja maailmas. Novembris 2014 sai Apple’ist USA suurima väärtusega firma – üle 700 miljardi dollari. Samal aastal hindas Interbrand Best Global Brands ainuüksi selle kaubamärgi väärtuseks 118,9 miljardit dollarit. Aga kust see kõik algas?

Sõprus sõpruseks, aga äri tahab ajamist
Apple’i loomise taga olid kaks noort arvutientusiastidest Steve’i – Jobs ja Wozniak (Woz) (täielike nimedega Steven Paul Jobs ning Stephen Gary Wozniak), tollal vastavalt 21 ja 26 aastat vanad. Tekkiva firma juriidilist ning majanduslikku poolt kutsusid nad kolmandana looma elukogenuma 42aastase Ronald Gerald Wayne’i, kes aga müüs oma 10% osaluse 800 dollari eest vähem kui kahe aasta pärast, saades veel 1500 dollarit loobumaks igasugustest edasistest nõudmistest. Seda võib küll pidada üheks maailma halvimaks majanduslikuks otsuseks, kui mõelda, milline oleks selle 10% väärtus praegu. Wayne suutis aga seoses Apple’iga teha veel teisegi rumala sammu – 1990ndal aastal müüs ta oma Apple’i asutamislepingu ainueksemplari maha 500 dollariga. Aastal 2011 leidis see oksjonil uue omaniku juba 1,6 miljoni dollari eest.
Steve Jobsi tutvustas Wozile Jobsi koolivend 1971. aastal ja kui Jobs tuli tööle suvepraktikale Hewlett-Packardisse, kus Woz toona töötas, siis said kaks arvutihuvilist suurteks sõpradeks. 1973. aastal lõi Woz oma versiooni videomängust Pong ning andis selle Jobsile. Viimane viis selle Atarisse, kes seda nähes Jobsi kohe tööle võttis. Tollased videomängud olid tervikuna ühel elektroonikaplaadil ja iga uue mängu jaoks disainiti oma laud. Nii saigi Jobs ülesandeks luua mängu Breakout jaoks uus lahendus ning vähendada TTL-kiipide arvu. Jobs, kel polnud elektroonikas suurt nutti, vudis probleemiga Wozi juurde, lubades kasumi pooleks teha. Woz vähendaski kiipe 50 võrra ja lahendus oli nii peen, et toonaste tootmisvõimaluste juures seda käiku ei antudki, kuid Jobsile maksti täissumma välja. Väitnud Wozile, et tasu oli 700 dollarit (tegelikult 5000), laduski ta 350 dollarit lauda. Woz sai tüngast teada alles kümme aastat hiljem. 29. juunil 1975 katsetas Woz oma esimest arvuti prototüüpi ning sellest sai esimene koduarvuti, mis suutis infot ka teleka ekraanile kuvada.

Sünnib Apple
Järgmisel aastal sai aga Wox ainuisikuliselt valmis neile maailmakuulsuse toonud arvuti Apple I. Kogu selle masina, alates raudvarast kuni operatsioonisüsteemini, disainis ta üksi. Jobsil tekkis aga kohe idee seda arvuti emaplaati turustama hakata. Algselt suhtus Woz ideesse skeptiliselt – tema tegutses, et särada Palo Altos asuvas elektroonikafriikide Homebrew Computer Club liikmete seas. Kuid Jobsil õnnestus sõpra veenda, et kui nad ka läbi kukuvad, siis on neil vähemalt kunagi lastelastele jutustada, et nad on olnud arvutifirma omanikud. Sõbrad müüsid oma kola – Jobs oma Volkswagen Vani ja Woz oma HP-teaduskalkulaatori, ajasid kokku 1300 dollarit ning asusid alul Jobsi magamistoas ja siis garaažis „Õunu“ vorpima. Esimesed 50 tükki müüdi hinnaga 666,66 dollarit Paul Terrellile, kes rajas just Byte Shopi poodi. Sel „arvutil“ (puudusid ju korpus, toiteplokk, klaviatuur ja ekraan, mille omanik pidi ise juurde soetama) oli MOS 6502 mikroprotsessor, 256 baiti ROMi, 4 kB või 8 kB operatiivmälu (RAM) ning 40x24piksline kuvakontroller.
Apple asutati 1. aprillil 1976 Cupertinos (kus asub siiani nende peakorter) ülalmainitud Apple I emaplaatide müügiks, millega alustati juba sama aasta juulis. Läbimurde tegijaks sai aga 1977. aasta aprillis turule toodud n-ö täisarvuti Apple II, mille disain oli taas Wozilt – Jobs aitas kujundada unikaalset korpust, toiteploki lõi aga Rod Holt. Sellest sai tõeline müügihitt ning see viis firma eksponentsiaalsesse kasvu – müük kahekordistus iga nelja kuuga. Kui Apple II valiti esimese tõelise ärilise hittprogrammi VisiCalc (tabelarvutus) platvormiks, suurendas see müügiedu veelgi. Kui Jobs koos kolleegidega külastas Xerox PARC keskust, oli ta veendunud, et edaspidi peavad kõik nende uued arvutid kasutama GUI-d (Graphic User Interface, graafiline kasutajaliides). Alustati ka vastava arvuti Apple Lisa loomist, kuid Jobs puksiti tiimist oma põikpäisuse pärast välja ning ta liitus odavarvuti firma Macintosh tiimiga. Algas firmasisene võidujooks, kes oma tootega esimesena müüki jõuab. Jooksu võitis 1983 küll Lisa, kuid tänu kõrgele hinnale ja vähesele tarkvarale populaarsust ei võitnudki.

Küll ei ole küllalt
Kui Apple 12. detsembril 1980. avalikul börsil oma IPO tegi, oli see edukaim pärast 1956. aasta Ford Motors Company oma, tehes hoobilt enam miljonäre (ca 300) kui ükski teine firma enne teda. 1984 turule toodud Macintoshi jaoks valminud telereklaami, mille režissööriks oli Ridley Scott, loetakse meisterteoseks ning Apple’i edu üheks aluseks. Kuid kõrge hind ei taganud jätkumüüke ja uus CEO John Sculley püüdis Jobsi lennukust piirata. Kahe mehe vahel puhkes võimuvõitlus, kus firma nõukogu asus CEO poolele ja Jobs eemaldati mänedžeri kohtadelt. Solvunud Jobs lahkus ja lõi oma firma NeXT Inc. Samal, 1985. aastal lahkus firmast ka Woz.
Jobs jooksis aga rahast üsna tühjaks, kuid talle pani oma õla alla miljardär Ross Perot ja esimene NeXT nägi ilmavalgust 1990 hinnaga 9999 dollarit. See oli suunatud teadus- ja haridussüsteemile ja WWW looja Tim Berners-Lee tegi selle just NeXT-i arvutil. Kuid edu NeXT ikkagi ei saavutanud ning 1997. aastal ostis firma üles ei keegi muu kui Apple.
1991. aastal tõi Apple turule PowerBooki ning operatsioonisüsteemi System 7, mis jäi kõigi edasiste Mac OS operatsioonisüsteemide aluseks kuni 2001. aastani. Apple’is algas aga segaduste periood, CEO-d vaheldusid, kuid seoses Microsofti Windowsi lennuga hammustasid PC-d aina suurema turuosa ja Apple muutus kiratsevaks nišitootjaks. 1994. aastal loodi koos IBMi ja Motorolaga AIM Alliance, mis lõi PowerPC platvormi. See kasutas IBMi ja Motorola raudvara ning Apple’i tarkvara, kuid ka see ei toonud õunafirmale loodetud läbimurret. Ja nii ostiski toonane CEO Gil Amelio üles NeXTi ja tõi Jobsi tagasi firmasse, alul küll vaid nõuandjana. Ent juba pool aastat hiljem sai Amelio ise Apple’i nõukogult kinga ja Jobs asus ametisse kui ülemineku-CEO. Ta alustas kiiret restruktureerimist nii toodete kui töötajate vallas ja avastas disainitalendi Jonathan Ive’i, kelle juhendamisel loodi kuulus All-In-One arvuti iMac, mis müüs ainuüksi viie esimese kuuga 800 000 masinat. Ive oli ka peadisaineriks nii iPodi kui iPhone’i loomisel.
2001. aastal ilmutas Apple oma uue operatsioonisüsteemi Mac OS X, mis baseerus NeXTilt omandatud OPENSTEPil ja vabavaralisel BSD Unixil. Koos samal aastal turule toodud fenomenaalselt eduka iPod pleieriga (müüdi kuue aasta jooksul üle 100 miljoni) avati ka iTunes Store, kust sai muusikat alla laadida hinnaga 0,99 eurot laul. iTunes’ist sai online-muusikaturu liider ning aasta 2008 juuniks oli neil üle 5 miljardi allalaadimise.
Järgmise rabava uudisega tuli Jobs välja 2005. aasta juunis, kui ta teatas, et Apple loobub PowerPC-st ja kõik uued Apple’i laua- ja sülearvutid saavad endale südameks Inteli CPUd. Varasemad iBook, Power Mac ja PowerBook kaubamärgid asendati Mac Pro, MacBook ja MacBook Pro nimetustega. See eduperiood tõi kaasa Apple’i aktsia meeletu kasvu – 6 dollari pealt üle 80 euro ning 2006. aastal möödus ta Dellist. Alles 9 aastat varem oli Delli CEO Michael Dell irooniliselt lausunud, et „kui tema juhiks Apple’i, siis paneks ta putka kinni ja tagastaks aktsionäridele nende raha“. Ent siiski jäi arvutite vallas, vaatamata suurele kasvule, Apple’i turuosa vaid 8% piiridesse. Ent Jobs talle omaselt ei soovinud siin puhkama jääda.

Apple Inc.
Siis saabuski ajalooline muutus, kui Jobs kuulutas 2007. aasta Macworld Expo’l, et Apple Computer, Inc. muudab oma nime Apple Inc.-iks. Mis tähendas, et senisest peamiselt arvutifirmast sai tarbeelektroonikale orienteeritud firma. Samal üritusel hõigati maha ka iPhone ja Apple TV. iPhone nutitelefonide läbimurre sai saatuslikuks näiteks meie naabrite Nokiale. Ja kuigi paljud kriitikud püüdsid ilkuda, et kes tahaks tassida oma taskus arvutit, näitas nutitelefonide meeletu menu, et tarbija ikka tahab küll.
2008. aastal ilmunud App Store pakkus kas pisikese tasu eest või suisa tasuta Apple’i enda ja tema partnerite tarkvara. See muutis oluliselt kogu turu käitumist ning kuigi 2010. aastal iPadi ilmumisel püüdsid taas paljud ilkuda „megalomaanilise iPhone’i“ üle ja ennustasid selle läbikukkumist (kaasa arvatud mõned meie kohalikud itigurud), oli iPadi edu enneootamatu – esimese päevaga müüdi 300 000 iPadi. Sama aasta oktoobriks saavutas Apple’i aktsia oma kõigi aegade lae, ületades 300 dollari piiri. 2011. aastal suure Ameerika võlakriisi ajal ületasid Apple’i reservid terve USA valitsuse omi.
5. oktoobril 2011 sureb Jobs vähki ja tema asemele asub Apple’i CEO kohale Tim Cook, kes on siiani suutnud Apple’i lippu kõrgel hoida. Edu siis ka edasisteks aastakümneteks!

Sarnased artiklid