Antiikautod lahe põhjakaldal
Jussi Juurikkala
10.09.2008

Autosid on toodetud juba tublisti üle saja aasta. Omal jõul ja neljal rattal ringi liikuv sõiduvahend osutus kohe sündides populaarseks. 19. sajandi lõpus oli aeg vastava leiutise jaoks enam kui küps, selles suunas tegutsesid nii insenerid kui isemõtlejad Saksamaal, Prantsusmaal, Ameerikas… Üsna lühikese ajaga sai – tänapäevaseid termineid kasutades – ideeautost seeriatoodang, aga kui erinevad olid need ideed autoajastu koidikul?

Georges Richard vis-á-vis 1898
Orient BB (Buckboard) 1905
Maxwell Tourabout 1907
Rambler Model C 1902
Sears Model H 1909

Esimene auto sõitis Tallinnas 1896. aastal, esimene autoomanik oli keegi kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal endale auto Clement-Panhard. Üsna samal ajal jõudsid hobuseta vankrid ka lahe põhjakaldale.
Väga tõenäoliselt kuulus Soome esimene auto Turu ettevõtjale Victor Forseliusele. Igatahes lasi ta 1900. aastal trükkida üllitise „Nimekiri automobiilidest ja mootorpaatidest”, milles on joonistusi ja seletavaid tekste nii kolme- kui neljarattalistest sõidukitest, lisaks veel ühest paadimootorist ja paadist. Olulisel kohal on kirjeldused üheksast Benzi autost, kusjuures rõhutatakse, et just Benz sai esimesena – 29. jaanuaril 1886 – patendi sisepõlemismootoriga autole ja hakkas neid ka esimesena valmistama. Ühtlasi ei jäeta nimetamata, et Benzi esindajaks Soomes on keegi Victor Forselius Turust, kellel laos auväärt klientidele tutvumiseks ja proovisõitudeks ka üks Benz Comfortable mootortõld.
Forseliuse Benz Comfortable jõudis Turu sadamasse 2. mail 1900. Kirjelduse kohaselt oli selles ruumi „kahele inimesele ja ühele alaealisele”. Paraku pole auto saatusest rohkemat teada, meie ajani see igatahes ei ole säilinud.
Juba märksa hilisematel aegadel on autohuvilised toonud Soome mitmeid algusaegade autosid. Sõidukorras olevaid leidsime viis, mis annavad ka päris hea ülevaate nüüd siis juba üleeelmise sajandivahetuse sõidukite moesuundadest. Autosid oleks olnud veel, aga tahtsime, et nad oleksid tõepoolest korras ja vastaksid täpselt esialgsetele projektidele.
Georges Richard oli üks esimestest seeriatootjatest kogu maailmas, seega oli selle firma auto katseteks kasutada saamine väga oluline tehnilise arengu jälgimiseks. Neli ülejäänut selle prantslase kõrval on aga kõik Ameerikast. Ega see väga imelik olegi, Euroopa tugevaks küljeks võisid olla küll põnevad üksikmudelid, kuid seeriatootmine on rohkem Ameerika trump.
Valmistamisajad katavad päris pikka ajavahemikku, Georges Richard pärineb aastast 1898 ja Sears aastast 1909. Nende aastate jooksul leiutati nii mõndagi päris uut ja kestis ka plaanipärane arendustegevus. Autode ehitus ja välimus muutusid kiiresti. Mõnigi tehniline uuendus jäi küll välimuse varju ning ainult peale vaadates ei ole uudseid lahendusi iga kord näha.
Arengut on märgata ka meie võrdluses osalenud autode juures. Väliselt oli 20. sajandi esimese kümnendi trendiks mootorile kena ja eraldatud koha leidmine, olgu siis reisijate taha või lausa põranda alla.

Tahtsime autosid mitte ainult näha, vaid siiski ka proovida. Katsed said valitud katsealuste auväärset iga arvestades. Jääb nüüd küll igal lugejal endal otsustada, kas tulemused ka autode paremusjärjestuse paika panevad või pole sel üldse tähtsust.
Küllap oleks olnud põnev ja lõbus sõita mõni kilomeeter kruusateel ja asfaldil võidu, aga erinevalt tavalistest võrdlustestidest ei tulnud autod meie juurde, vaid meie käisime nende juures. Seal sai tehtud ka kaheosaline katse, mis vanakesi ehk liialt ei väsitanud. Tahtsime proovida, kui varmad on antiikautod käivituma, ja natuke näha ka sõiduomadusi.
Saja-aastaste autode käivitamisel on omad nipid. Esiteks saigi neid siis soojades suveoludes proovitud. Aega mõõdeti täissekundites, juhile käivitamiseks antud märguandest kuni mootori töölehakkamiseni. Oli veel kokkulepe, et kui mootor esimese viie sekundi jooksul välja sureb, ei lähe katse arvesse. Autode kiituseks peab ütlema, et kõik käivitusid juba esimesel katsel.
Järgnes sõidukatse. Käivitamine toimus stardijoonel, seejärel anti juhile aega oma kohale istumiseks. Stardisignaali peale kiirendati 50 meetri kaugusel asuva märgini, sõideti ümber selle ja siis tagasi lähtekohale. Aega võeti hetkest, mil auto oli stardijoone ületanud. Lõpuks liideti käivitamiseks ja sõiduks kulunud sekundid kokku.

Katsed tehti autodele eraldi, seal, kus nad parajasti viibisid. Nii pole võrdlustulemus päris korrektne, aga ega seekordne võrdlus ju väga tõsine olnudki. Üllatusi oli aga sellegipoolest. Näiteks eeldati, et Georges Richardi sõidutulemus jääb kehvapoolseks, ent vanur osutus krapsakaks, tulemuseks teine koht. Kiirem oli vaid Maxwell Tourabout, mille võitu küll oodatigi.
Üllatav oli seegi, et Orient BB kaotas sõiduajas ja kokkuvõttes nii vähe. Sears Model H teine koht pani samuti imestama, sest auto ise on suur, mootor aga väike. Ju on see mootor siis kõige paremini häälestatud.
Väike võistlus pakub alati põnevust, olulisem oli aga tõdeda, et autoajalugu on veel alles ja elus.

Georges Richard vis-á-vis 1898
Prantslane Georges Richard rajas oma autotehase 1897. aastal. Autod projekteeriti ja koostati Prantsusmaal, aga mootor ja jõuülekanne toodi Saksamaalt Benzilt. Georges Richard näib seekordsete konkurentidega võrreldes õrnuke. Üks põhjus on muidugi see, et autoril polnud varasemat kogemust ega ka eeskuju kusagilt võtta. Nii võib tulemust pidada seda auväärsemaks.
Kui asjassepühendamatu pääseb – või on sunnitud – esimest korda Georges Richardi käivitama, kipub õpetusest hoolimata sõrm suhu või kämmal kukalt kratsima. Et mis siis, kui mõni keerulisest poeratsioonidesarjast valesti läheb või käsi hooratast tõmmates kuhugi vahele jääb? Ei aita muud, kui tuleb õpetusest täpselt kinni pidada.
Juhtimine teeb algul närviliseks, kuid kui auto juba liigub, edeneb päris sujuvalt. Kui nipp kord selge, on suuna muutmine lihtne. Väga kitsad täiskummirattad jätavad mulje heast manööverdusvõimest. Täie hoo pealt ei tasu rooli siiski ühest piirasendist kohe teise keerata, saadav elamus ei kuulu meeldivate hulka.
Igaüks ei pääse selle auto rooli taha, vaatama aga küll, tuleb vaid läbi astuda Soomes Kangasalas asuvast auto- ja transpordimuuseumist.

Orient BB 1905
Orient BB erineb mõnegi lahenduse poolest nii varasematest kui ka hilisematest autodest. Projekteerimisel oli eesmärgiks võimalikult lihtsasti juhitav ja hooldatav sõiduriist. Oma eesmärgiga sai valmistaja, Waltham Manufacturing Co hästi hakkama. Rooli asemel käib juhtimine kangiga, mille käepäraseks voolitud pide asub helisignaali kummipallist pisut allpool.
Orienti valmistati aastatel 1902–1908, katsetatud eksemplar pärineb väga tõenäoliselt aastast 1905. Esimene registreerimine Soomes oli Yrjö Fredrik Kaatrakoske nimele, aga päev on teadmata. Ümberregistreerimine toimus Turus 22. aprillil 1914, sellelt dokumendilt puudub aga uue omaniku nimi. Järgmisena läks auto saekaatriomanikule Oskari Mäkiläle „osamaksuna puitmaterjali ja vilja eest”.
Edasinegi teekond on enam-vähem teada, näiteks vahetas Orient 1957. aastal omanikku kahe Ida-Saksa jalgratta eest ja samal aastal uuesti ühe marga eest. Pole ka imestada, et esialgne huvi vähem järjekindlatel omanikel ruttu otsa sai, lõpuks võttis Oriendi taastamine Reino Krouvilal aega 22 aastat. Nüüd kannab auto eest hoolt Reino poeg Jari, Orient ise aga peatub ajalehe Turun Sanomat auto- ja sidemuuseumis.

Maxwell Tourabout 1907
Maxwell Tourabout näib oma east nooremana. Selles on lausa võidusõiduauto joonigi. Nii disaini kui tehnika poolest oleks tegemist nagu pigem 1920. aastatesse kuuluva masinaga. Mark sündis 1904. aastal Maxwell-Briscoe Motor Co autotehases. Tehase omanikud Jonathan Maxwell ja Benjamin Briscoe olid ka auto projekteerijad. Maxwell oli omal ajal mõeldud esindusautoks ja kahesilindriline külgklappidega boksermootor tagas korraliku suutlikkuse.
Katsetatud auto on kahekohaline, mille juurde käib kokkurullitav, tselluloidist tuuleklaasiga varustatud kate. Ka katsetades tundus, nagu oleks tegemist oma aja võistlusautoga.
Maxwelli näitel selgus, et eelmise sajandi esimese kümnendi teisel poolel toimus autode arengus oluline samm. See ei puudutanud niivõrd kiirust ja võimsust, kui just mugavust ja kasutatavust.
Maxwell Tourabouti saab näha Uudenkaupunki automuuseumis.

Rambler Model C 1902
Rambler kuulus automaailma pioneeride hulka. Model C-d valmistati algul jalgrattatehases Rockaway Bicycle Works. Põhitoodangu muutudes muutus nimi Rockaway Automobiles Co-ks.
Rambler oli suhteliselt odav auto, kuid pälvis kvaliteetse, suutliku ja hõlpsasti juhitava sõiduriista maine. Seeriatootmine algas juba 1902. aastal ja esimesel tööaastal toodeti 1500 autot. See asetab Rambleri samal aastal tootmist alustanud Oldsmobile’i kõrvale. Ford alustas seeriatootmist alles 1903. aastal. Ühesilindriline lamamootor ja kettülekanne tagaratastele olid omal ajal uuenduslikud lahendused. Kang rooli asemel oli seevastu mälestus varasematest aegadest, mida sel ajal kasutasid küll veel mitmed teisedki valmistajad. Rambler C müügihind oli Ühendriikides 750 dollarit.
Oli ette teada, et vanade autode käivitamine nõuab erilisi nippe ja kavalusi. Seetõttu oli üllatav, et eakuselt teisel kohal olev auto oli teine ka käivitamise kiiruselt.
Auto restaureeriti 1996. aastal Ühendriikides ja sai täiendava lihvi, kui oli 2006. aastal Soome jõudnud. Rambler asub Kuopio automuuseumis.

Sears Model H 1909
Searsi valmistaja oli Thomas B. Jeffrey & Co Sears Motors. Praegu on Sears Ühendriikide suurim postimüügifirma. Eriline oligi, et ka autode müük käis algusest peale posti teel. Samas oli firma ka üks suurimaid hobuvankrite valmistajaid Ühendriikides ning see andis tunda ka 1907. aastal alanud autode tootmises.
Searsi välimus erineb võrreldavatest päris suuresti. Esimesel pilgul võiks seda tõllaks pidada. Seda muljet süvendab suur nahast kate istmete kohal. Istekohti on kaks. Tundub, nagu oleks mootor monteeritud tõlla istmete alla.
Lähemal vaatlusel selgub, et Sears kasutas ka oma aja kohta eesrindlikke lahendusi. Õhkjahutuse ja külgklappidega mootor arendas võimsuseks kümme hobujõudu. Sujuvalt muutuva ülekandearvuga variaator-käigukast on laiemalt levinud tööstusmasinatel.
Sõidukiiruse ja -suuna valikuks liigutati käigukangi sobival määral ette- või tahapoole. Pagasiruumi oli ohtralt, ligi 200 liitrit. Searse valmistati nii sõidu- kui veoautodena. Kõige edumeelsem mudel oli 1911. aastal toodetud Coupé, mis maksis 485 dollarit. Kokku müüdi Searsi autosid umbes 3500.
Sears Model H kodu on praegu Kuopio automuuseumis.

Sarnased artiklid