Alfa Romeo GTV
Jaanus Vint
10.07.2008

Eestimaa üürikest suve ei tasu praktilistele asjadele mõeldes tuulde lasta, seda tuleb täiel rinnal nautida. Näiteks sobib päikeseline ilm suurepäraselt punase sportauto roolis veetmiseks. Ferrari jaoks jääb meil raha napiks, aga märksa soodsama hinnaga Alfa Romeo GTV sobib ka väga hästi – kuid kas sellega kaasnevad Ferrariga võrreldavad kulud?

Üheksakümnendate alguses haigutas Alfa Romeo mudelivalikus auk – sel sportlikul itaalia margil polnud pakkuda soodsa hinnaga kupeed. Vananenud GTV ja Sprindi tootmine oli lõppenud ja pikka pidu polnud ka 1966. aastast pärineval Spideril, ainsad kaheukselised valikus olid eksklusiivsed SZ ja RZ. Alfa Romeo uus omanik Fiat otsustas ennekuulmatu olukorra parandamiseks midagi ette võtta ning fännide rõõmuks nägi sportautode paar GTV/Spider (ehk tüüp 916) 1995. aasta kevadel Genfis ilmavalgust.
Kupees GTV olid istekohad neljale inimesele (2+2), kuid soovi korral võis selle tellida ka 2istmelisena. Lahtikäiva katusega Spiderile tagumist istet ei pakutud.

Mootor on Alfa süda
Erksad mootorid on läbi aegade Alfa Romeo leivanumbriks olnud, erandiks pole ka GTV. Esiveolise auto kapoti all pesitseb neljasilindriline 8 süüteküünlaga Twin Spark (tavaliselt 2liitrine; 1,8 on vähem levinud), suur 3- või 3,2liitrine V6 või Itaalia maksuseadusi silmas pidades loodud 2liitrine turbo-V6.
Twin Sparkil jätkub madalatel pööretel tõmmet, mis võimaldab Alfaga rahulikku ja kütust säästvat sõidustiili harrastada. Aga see ei ole üldse nii lõbus, kui madala käiguga gaas põhja suruda ja alles 7000 pöörde juures üles vahetada! Mootor reageerib pedaalivajutusele välkkiirelt hääle saatel, mis saab kuuluda vaid Itaalia autole.
Suur V6 on Itaalia autotööstuse legend, kunstiteos, mis vääriks ostmist juba ainuüksi hääle ja välimuse pärast. 24klapilisel kujul lennutab kolmeliitrine mootor GTV paigalt sajani vähem kui 7 sekundiga, uuem 3,2liitrine variant aga koguni 6,3 sekundiga. Kogu seda lõbu kroonib asjaolu, et puudub veojõukontroll ja muu säärane elektroonika. Tuleb siiski mainida, et V6 muudab auto nina raskemaks ja käitumise pisut alajuhitavaks.

Tähelepanuväärselt ebapraktiline
Kas teate, kui palju on linnatänavatel auke ja konarusi? Sõit GTVga annab olukorrast hea ülevaate. Ebatasasusi leidub ka seal, kus te neid tavaliste autodega sõites kunagi tähele pole pannud. Nagu selgub, kvalifitseerub Alfa-kõlblikuks vaid umbes kolmandik teedest-tänavatest. Ülejäänutel kolistades hakkab süda verd jooksma, alfista sajatab linnavalitsuse poole tulist kurja. Õhus on sillaremondi halvaendelist hõngu. Igatahes pole auto sellist julma kohtlemist millegagi ära teeninud!
GTVga manööverdamine nõuab harjutamist. Auto nurki pole näha; kui esiotsa mõõtmeid võib veel kuidagimoodi aimata, siis kõrgele tõusva pära pikkust on täiesti võimatu hinnata ja tagurdamine on seetõttu kahtlane tegevus.
Alfa välimust pole rikutud ühegi küljeliistuga, mistõttu võivad läheduses parkivate autode uksed seda kergesti kriipida-mõlkida – hoolitsev alfista jätab oma auto parkla kaugemasse nurka, teistest kaugemale. Ruumi on vaja ka selleks, et laia uksega ise kellegi külge ära ei mõlgiks.
Sportautole kohaselt on Alfasse üle laiade lävepakkude raske sisse-välja ronida, aga see pole kuigi oluline – kord juba sisse istununa ei teki soovi siit enam kuhugi minna. Juht tunneb ennast mugavas nahkses sportistmes hästi ning tajub, et Alfa on 100% temale orienteeritud. Armatuurlauad on lihtne, selge ja elegantne, rooli taga asuvad spido- ja tahhomeeter on sügava sirmiga kõrvalistuja pilgu eest varjatud. Keskkonsoolis on reas kolm väiksemat, juhi poole kallutatud näidikut, mis näitavad bensiini taset, kellaega ja jahutusvedeliku temperatuuri. Nendega harmoneeruvad ümmargused ventilatsiooniavad ja kliimaseadme nupud, mis samuti kolmekaupa reas. Silma hakkavad veel raadio, punane ohutulede lüliti, siin-seal veel paar vähem tähtsat nuppu ja ongi enam-vähem kõik (kes topsihoidjaid otsima hakkab, on valesse autosse sattunud!).
Kirjade järgi on auto 4kohaline, aga tagaiste unustage ära – see on lastele, või veel parem, paarile poekotile. Täiskasvanu mahub taha – kui teil õnnestub teda sinna ronima sundida – vaid hädapärast ära. Parem on mõelda GTVst kui kahekohalisest autost, millel tagaiste täiendavaks pakiruumiks. Pärast tagaluugi avamist laiub teie ees 155 liitri jagu ruumi, kuhu mahub lisaks väikesemõõdulisele tagavararattale üks talverehv, ülejäänud kolm tuleb tagaistmele suruda. Sellega võrreldes võiks näiteks Toyota Celicaga sõpradele kolimisteenust pakkuda…

Ilu nõuab hoolt
Pruugitud auto seisukord sõltub kõige rohkem eelmisest omanikust. Alfa GTV juures on see tegur ekstra tähtis – käest lastud auto on põhjatu auk, kuhu võibki jääda oma raha toppima. Auto hoolikas ülevaatus ja hooldusajalooga tutvumine on kohustuslik, kahtlastest masinatest on targem ringiga mööda minna. Pigem maksta juurde ja osta parim saadavalolev eksemplar, kui riskida odava, suure läbisõiduga autoga.
Alfa Romeo nõuab korralikku hooldust ja tavalisest rohkem tähelepanu, siis peab ta hästi vastu. Seda autot ei saa südametult ekspluateerida, suhtuda temasse lihtsalt kui transpordivahendisse, siis hakkab ta peagi lagunema.
GTV kaugeks sugulaseks on Fiat Tipo, mille põhjale ta ehitatud on. Ärge nüüd ehmuge, veermikku on modifitseeritud sellisel määral, et ühist on õige vähe järel. GTV tagasillast leiame näiteks keerulise mitmikhoobadega vedrustuse ja alumiiniumist vaheraami – võite kindlad olla, et Tipo küljes sellised tükke ei ole.
Tagasilla keerukus teeb sellest ühtlasi GTV suurima valupunkti. Põhiliseks kurja juureks on õõtshoobade silikoonpuksid, mille eraldi vahetamist pole ette nähtud. Õõtshoobi on kokku kuus ning nende asendamine läheks maksma röögatud 45 000 krooni! Õnneks on originaalosadele olemas alternatiiv polüuretaanist Powerflex-pukside näol, mis võimaldavad tagasillale 5000 krooniga „ringi peale” teha. Kolisevat tagasilda ei maksa liiga kauaks hooletusse jätta, vastasel juhul läheb vahetusse ka alumiiniumist vaheraam.
Esisild on lihtsama ehitusega kui näiteks Alfa 156-l ning peab paremini vastu, kuluvate detailide hulka kuuluvad õõtshoova puksid, šarniirid ja rooliotsad. Kuluvad ka 3liitrise auto suured Brembo-pidurid ning kõverduda võivad pidurikettad. Veermiku lagunemise kiirus sõltub mõistagi sellest, kus ja kuidas autoga sõidetakse.
Ka mootorite puhul on võtmesõnaks õigeaegne hooldus. Õlivahetusvälp on 10 000 km, aga et Twin Spark mootorile on iseloomulik suur õlikulu, tuleks õlitaset iga 1000 km tagant kontrollida ja vajadusel õli peale valada. Rihmavahetus oli algselt ette nähtud 120 000 km juures, kuid praktikas osutus paremaks lahenduseks poole lühem aeg. Hiljem hakkas ka Alfa Romeo soovitama 60 000 km välpa ning seda soovitust tuleks igal juhul järgida, olgugi et auto käsiraamatus võib 120 000 kirjas olla.

Ainult originaalosad
Nagu arvata võib, on GTV originaalosad kallid ja B-osade saadavus minimaalne, lisaks mainitud Powerflex-puksidele pakutakse vaid mõningaid esisilla detaile. Üht-teist võib leida välismaa autolammutustest, mootoriosade puhul aitab asjaolu, et need on ühised teiste, levinumate Alfadega. Kerepaneelid on kallid, näiteks maksab suur komposiitmaterjalist kapott 10 000 krooni. Uue esitule eest küsitakse 5000–6000 krooni. Rooste auto tsingitud keret õnneks ei himusta.
Päris töökindel pole elektrisüsteem, vahel võib esineda erinevaid kummalisi vigu, mille põhjuseks on sageli mõni kehv ühendus. Vea lokaliseerimine võib mõnikord üsna keeruliseks osutuda. Kontrollida tasuks ka konditsioneeri, kojameeste ja elektriakende toimimist
Jäiga vedrustusega auto siseruumi siginevad ajapikku kõrvalised helid – näiteks kostsid vaid 35 000 km sõitnud autos kõrvalistme ja uksepolstri naginad.
Tegelikult on GTV vastupidavam, kui eeldada võiks, arvestada tuleb siiski keskmisest suuremate bensiini- ja hoolduskuludega ja koostekvaliteediga, mis ei pruugi alati esmaklassiline olla.
GTV on värskendavalt kompromissitu, sõitmisest täit naudingut pakkuv auto. Kahtlemata saab selle raha eest kupeesid, mis on töökindlamad, ruumikamad ja odavamad pidada, aga ükski neist ei tekita samasugust tunnet. Lõpetada võiks kusagilt foorumist meelde jäänud mõttega: kui te GTV omamist kellelegi selgitama peate, ei saa ta sellest niikuinii aru.

Sarnased artiklid