Aitäh, sõjardid!
Tõnu Ojala
11.10.2015

Pole saladus, et tehnika arengusse annavad suurima panuse sõjad. Nii on ka tänapäeva autod täis tehnikat, mille vastaspoolele avalikustamine viis asjaosalised vaid mõne aastakümne eest riigireetmise süüdistusega pikaks ajaks trellide taha. USA autoportaal Topspeed pani kokku pingerea kümnest olulisemast algselt sõjalise otstarbega seadmest, milleta me tänapäeva autosid enam ettegi ei kujuta. Kusjuures ei arvestatud Stealth-hävitajatelt tuletatud Lamborghinide lennukat stiili või Jeepide kütusekanistri kujutist auto tagaotsal – siin mindi ikka „päris” tehnika kallale. 1940. aastal võttis USA laevastik kasutusele uudse süsteemi nimega Radio Detection and Ranging ehk lühendatult radar. Praegu jälgivad radarid autode ümbrust, aidates parkimisel, hoiatades lohakate jalakäijate või jalgratturite eest või hoides autosid sõna otseses mõttes teel. Veelgi laiemat rakendust leiab samuti sõjalisel otstarbel loodud GPS-süsteem, mille plahvatuslikust levikust on kahju saanud vaid maanteekaartide kirjastajad. Väikeste turbomootorite võidukäigu taustal tasub meenutada, et turbolaaduri enda ajalugu on juba enam kui 100 aasta pikkune – esmakordselt kasutati seda lahendust 1915. aastal Prantsuse sõjalennukitel, tagamaks küttesegu piisavat hapnikusisaldust ka suurematel kõrgustel. Samamoodi on just lennukitelt autodele jõudnud titaansulamid ning ABS-pidurid. Ime pole ka see, et viimasel ajal autodel levima hakanud elektrilised drive-by-wire süsteemidki on algselt olnud lennukitelt tuttavad fly-by-wire lahendused. Stabiilsuskontrolli seadmeid leiab näiteks raketigeeniuse Wernher von Brauni kurikuulsalt V2-lt – tänu sellele taparelvale said alguse ka kahe suurriigi kosmosevallutused (millele omakorda võlgneme tänu praeguse GPSi eest). Ja loomulikult on Teise maailmasõja „lapseks” arvuti – kas või seesama, millel see tekst kirjutatud on. Isegi selline esmapilgul tavaline tehnoloogia nagu silindrite puurimine on tuge saanud sõjatööstusest – seda 17.-18. sajandil kahurite tootmise tehnoloogia edasiarendusena. Samast on välja kasvanud ka standardiseerimine – sõjaväljal sai kiiresti selgeks tarvidus ühtsete arusaamade järele tehnikas! Tänaste sõjasaladuste avalikustamise eest pannakse süüdlasi trellide taha nii ühel kui teisel pool „rindejoont”. On aga päris selge, et need saladused on meie argipäev juba õige pea – täpselt nagu sai ka ülalloetletud mineviku ülisalajane sõjatehnikagi.

Sarnased artiklid