Aasta traktor 2015
Mairut Marmor
01.06.2015

Case IH tavatraktorite tippmudel Magnum 380 CVX kannab tänavust aasta traktori tiitlit, aga et Magnum-traktoritel on seljataga juba enam kui veerandsajandi pikkune ajalugu, teeme loo esimeses pooles ülevaate selle traktoriseeria arenguloost.

Augustis 1987. aastal esitles Case IH värsket traktoriseeriat 7100 nimega Magnum. Paremat nime on tavatraktorite tippseeriale ilmselt raske välja mõelda. Sõna magnum on pärit ladina keelest, tähendades suurt või suurepärast ning inglise keeles tähistatakse sellega midagi tavapärasest suuremat või võimsamat. Möödunud suvel veeres koosteliinilt 150 000. Magnum-traktor. Valmivad need masinad USAs Wisconsini osariigis Racine’i linnas, mis on Case IH kompaniile ajaloolise tähtsusega koht – 1842. aastal asutas Jerome Increase Case (1819–1891) seal ettevõtte, mis rehepeksumasinate ja aurumasinate valmistamisega juba tema eluajal suureks ja edukaks kasvas.

Magnumi ajalugu Aastal 1985 oli võimas International Harvesteri (IH) kompanii sattunud tõsistesse finantsraskustesse ning selle põllutehnika tootmisüksus liideti J. I. Case’i kompaniiga. Vahetult enne ühendamist oli IH-l tavatraktorite tippseeria uuendamiseks valminud innovaatiline prototüüp ning järgnevalt täiustasid seda mõlema firma insenerid. Koostöös sündinud traktori esiosa ja mootorikatte kujundus sarnanes Case’i poolse eelkäijaga, viie piilariga kabiin ja traditsiooniline punane värv olid aga IH päritolu. Jõuallikana kasutati Case’i ja Cumminsi ühisfirmas toodetavat 6silindrilist 8,3liitrilist mootorit, nelja traktorimudeli nimivõimsused jäid vahemikku 155–230 hj (DIN). Mootori pöördemomendi toimetas edasi IH inseneride poolt enne liitumist välja töötatud jõuülekanne, mille uudse 18+2-käigulise käigukasti kõik käigud olid koormuse all lülitatavad ning käikude lülitamine toimus ühe kangiga. Juba toona kasutati ajakohastel traktoritel mõningat elektroonikat ja nii oli ka Magnumitel digitaalne armatuurlaud, pardaarvuti ning rippseadme, nelikveo ja diferentsiaaliluku elektrilised lülitid. 1994. aastal vahetus traktorite esimene põlvkond enam kui kahesaja täiustuse võrra rikkama mudeliseeriaga 7200, millele omakorda järgnes 1997. aastal veelgi täiuslikum 7200 Pro (USAs 8900). Disain neil mudeliseeriatel silmatorkavalt ei erine – täiustati hooldus- ja töömugavust, mootorite karakteristikuid, hüdraulika ja rippseadme jõudlust ning elektroonilisi funktsioone. Näiteks rippseadmele lisati elektrooniline tõstekõrguse piiraja ja veateadete mälu. Mudeliseerial 7200 Pro oli ka lihtsamat sorti põlluotsa automaatika – kui nelikveo ja diferentsiaaliluku lülitid olid automaatlülituse asendis, lülitas rippseadme tõstmine need välja, langetamine aga sisse. Elektrilise lülituse sai ka jõuvõtuvõll. Tublisti muutunud välimust, elektroonikarohkust ja uuendatud tehnikapoolt näitas 1999. aastal turule jõudnud mudeliseeria MX (182–279 hj DIN), mille tippmudel MX270 pälvis tiitli aasta traktor 2000. Parema veojõu saavutamiseks koliti mootor 50,8 cm ettepoole ja 14 cm kõrgemale. Kahe võimsama mudeli jõuallikatel oli 4 klappi silindri kohta ja toitesüsteemis kasutati elektrooniliselt juhitavat CAPS (Cummins Accumulator Pump System) kõrgsurve sissepritset. Disainerid olid andnud traktorile uued vormid, ka kabiin ja selle interjöör olid täiesti uued. Tootja väitel oli kabiin konkurentide omadest suurem ning lisavarustuses pakuti esimesena automaatset kliimaseadet. Uues interjööris polnud armatuurlaud enam roolisambal, selle näidikud ja ekraanid koliti kabiini eesmisse parempoolsesse nurgaposti ning seal paiknevad need tänagi. Juhtseadised olid elektrilised ning paiknesid kompaktselt istme parempoolses käetoes, näiteks käikude lülitamine toimus nupust, mis asus mootoripöörete käsihooval. Traktori süsteemide lihtsamaks jälgimiseks ja seadistamiseks olid elektroonilised kontrollerid ühendatud CAN (Controller Area Network) võrku. See lihtsustas ka hooldemeeste tööd, kes võisid nüüdsest traktori süsteemide olukorda sülearvuti abiga diagnoosida. 2003. aasta mudelitel suurendas töömugavust automaatne käiguvahetus, mis põllutöörežiimis säilitas mootoripöördeid ja vahetas käike sõltuvalt koormusest, transporttööl aga ohjas juht käiguvahetusi mootoripöörete abil. Valikusse ilmusid esivedrustus ja aktiivvedrustusega iste ning 2004. aastast oli automaatroolimise võimalus tehase poolt integreeritud. Nüüd võiks öelda, et hakkas paistma kaasaegne traktor, täna muidugi teame, mida areng veel on lisanud. Mudeliseeria MX ja tänaste Magnumite vahele jääb veel mitu mudeliuuendust ning lisaks pidevad täiustamised. 2006. aastast kasutati kõigil mootoritel ühisanum-sissepritset ja nelja klappi silindri kohta, mõnedel mudelitel hakati kasutama 9liitrilist mootorit, jõuülekandesse lisati 19. käik ja valikusse 50 km/h tippkiirusega versioonid. Varemalt lisanimi Magnum sai mudeliseeria ametlikuks tähiseks, mudeli numbrina kasutati mootori ümardatud nimivõimsust. 2009. aastal võeti traktoriseerial Magnum kasutusele kütust säästev automaatrežiim. Seda kasutades muutub mootoripöörete käsihoob kiiruse valiku hoovaks: jõudes soovitud kiirusele hoob vabastati ja edasi valis traktor ise võimalikult kütust säästvad mootoripöörded ja käigud. 2011. aasta mudeliuuendus tõi traktoriseeriale 8,7liitrilise mootori sõsarfirmalt FPT (Fiat Powertrain Technologies) võimsustega 235–340 hj, kabiinivedrustuse, uuendatud jahutussüsteemi ning tänasega sarnase mootorikatte. Võib täheldada, et alates mudeliseeriast MX on musta värvi radiaatorivõre pind järk-järgult kasvanud, vajavad ju üha võimsamad mootorid rohkem jahutusõhku. 2012. aastal võeti kasutusele telemaatika ning järgmisel aastal jõudsid valikusse astmevaba jõuülekandega mudelid. Maanteeametis oli Magnum traktoreid tänavuse aasta 31. märtsi seisuga arvel 25. Esindatud on kõik eelmainitud mudelipõlvkonnad, kandiliste põlvkondade isendeid on üheksa ning kõige vanem isend pärineb 1990ndast aastast. Tänane Magnum Võrreldes 2011. aasta mudelitega on esiosa ja mootorikatte disain säilinud, värske ja moodsama ilme annavad uus tõusva joonega katus ja ovaalsed töötuled. Veel hakkab silma uus heitgaaside väljalasketoru, mis kohati on hämmastavalt tüseda läbimõõduga, ning mootori õhuvõtutoru, mis on kolitud vasakpoolse esipiilari kõrvale. Kuidas need võimsad torud traktori välimusele mõjuvad, sõltub vaatajast, kuid siinjuures tuleb silma vaadata ka tehnilistele aspektidele. Väljalasketoru jämedas osas peituvad heitgaaside puhastamissüsteemi uue põlvkonna komponendid ning mootori õhuvõtutoru saab oma nüüdses asukohas puhtamat õhku. Traktori külgvaates märkab veel uut astmetega kütusepaaki ja et traktorite võimsus on jätkuvalt tõusutrendis, kasvas ka kütuse ja AdBlue paakide mahutavus. Kabiini ruumala ja klaaspind on jäänud samaks, juhini kostev müra aga detsibelli võrra vähenenud ning tulemus 67 dB on firma väitel konkurentidest parem. Juhtseadiste konsool on seekord suuremate muutusteta, eks ükskord tuleb ju ette piir, millest paremat teha on üha raskem. Mõned muudetud detailid siiski leiab, multifunktsionaalse juhtkangi nuppudele on lisatud taustvalgustus, need on suuremad ning funktsioonile vastavalt erineva pinnaga. Operaatori töö muudab lihtsamaks kahe AFS Pro 700 (Advanced Farming Systems) puutetundliku monitori kasutamise võimalus, näiteks ühel ekraanil saab toimetada rahulikult traktori automaatroolimise, teisel aga ISOBUS ühilduva haakemasina (press, prits, külvik) juhtimise, seadistamise või tööparameetrite jälgimisega. Samuti parandavad töökeskkonda ventileeritav iste ning istme parempoolse käetoe asendi elektriline muutmine. Telemaatika ehk võimalus vaadata läbi veebiportaali masina kohta serverisse kogutud infot on jõudnud teise põlvkonnani. Iga minuti järel saadetakse serverisse masina asukoht, veakoodid ja hulgaliselt parameetreid, mille jälgimine aitab masinaparki paremini hallata, kogunenud andmete põhjal saab aga masinate või nende operaatorite töö efektiivsust hiljem analüüsida. Masina tööpiirkonna võib virtuaalselt piirata ning saada teateid selle tööajavälisest käivitamisest. Kuni 30 minutit päevas võib vaadata otseülekannet masina armatuurlaua näidikutest ja lisaks samapalju aega traktori CAN-võrgu enam kui 40st parameetrist. Operaatoriga suhtlemiseks saab veebiportaali kaudu läkitada masina AFS-monitorile vastusevariantidega sõnumeid. Lühidalt tehnikapoolest Case IH kuulub Case-New Hollandi kontserni. See on globaalne ettevõte, komponentide tootmises on partnerid spetsialiseerunud ja alates 2011. aastast kasutatakse Magnumitel FPT 8,7liitrilist mootorit. Võimsuse ja pöördemomendi poolest on Magnum nimele kohaselt klassi tipus, tippmudel toodab nimipööretel 379 hj, millele lisavõimsusrežiimis saab veel 36 hj liita. Et reeglina avaldub traktorimootorite täisvõimsus allpool nimipöördeid, võib sellest mootorist pöörlemissagedusel 1800 p/min maksimaalselt 435 hj välja pigistada. Magnumite mootorivalik algab 250 hj mudelist, selle ülelaadimisrõhku reguleerib endiselt ülerõhuklapp, ülejäänud neljal mudelil kasutatakse nüüdsest elektrooniliselt varieeritava geomeetriaga turbolaadurit (eVGT). Heitgaaside puhastamiseks mürgistest lämmastikoksiididest kasutab enamik konkurente selle võimsusklassi traktoritel selektiivse katalüüsi reduktsiooni (SCR) ja heitgaaside taaskasutuse (EGR) kombinatsiooni. Magnumitele mootori tootnud FPT on arendanud ja patentinud SCRil baseeruva lahenduse, süsteem ei häiri kütuse põlemist, mis omakorda võimaldab mootorile esmaklassilise hooldusintervalli. Jõuülekandest rääkides oleks 250–340 hj võimsusega mudelitel traditsiooniline valik 19+4 (aeglustiga 23+6) käiguline koormuse all lülitatav käigukast. Selle tootmisel ja lülituste sujuvamaks lihvimisel on Racine’is pikk ajalugu, ka käigukasti elektroonilise juhtimissüsteemi arengut sai ajaloo peatükis kirjeldatud. Astmevaba jõuülekannet pakutakse kõikidele mudelitele, seegi on oma kontsernis välja töötatud lahendus. Omapärase käiguosaga Rowtrack Lisaks ratastraktoritele on Magnumi mudeligammas kolm poolroomikutega Rowtrack-versiooni, ja olgu öeldud, et peale sõsarseeria New Holland T8 SmartTrax versioonide ülejäänud tootjad sellise käiguosaga traktoreid ei paku. Traktori mõlemal teljel asuvaid roomiksüsteeme on kompanii Case IH kasutanud oma liigendraamiga suurtraktoritel Case IH Steiger Quadtrack 1998. aastast. Algselt mõeldi ka Magnumitel kasutada nelja roomikut ning seesugust ideetraktorit tutvustati 2007. aasta Agritehnica näitusel. Katsetustel aga selgus, et juhitava esisillaga traktorile selline variant ei sobi, eesmised roomikud kippusid pööretel pinnast lõhkuma ja kulusid normaalsetest kiiremini. Optimaalseks osutus poolroomikvariant ja seda ilmselt ka traktori hinna poolest. Euroopa turule mõeldud 610 ja 762 mm roomikuid kasutades on traktori kontaktpind maaga suurem kui 710 mm topeltrataste korral. Roomikute positiivseteks omadusteks on väiksem tallamine, mis võimaldab põllutööd varem ehk niiskema mullaga alustada, samuti pakuvad roomikud suuremat veojõudu. Ja veel: võrreldes topeltrataste ning poolroomikutega traktorite laiust, jääb see viimase puhul piiridesse, mis ei nõua teedel liiklemiseks saateautot. Silmaringi avardamiseks olgu veel mainitud, et USAs turustatakse ka tunduvalt kitsamaid roomikuid, millega töötatakse vaheltharitavate kultuuride, näiteks maisi ja soja reavahedes. Kui siinsed põllumehed vajalikuks peavad, jõuavad poolroomikversioonid Eestisse järgmisel kevadel.

Sarnased artiklid