5megapikslised kaameratelefonid
Raimo Ylönen, Ilkka Herttua, Glen Pilvre
03.01.2008

Tänapäeval ei leia enam naljalt mobiili, mis pilti ei teeks. Sellegipoolest võtame me reisile minnes kaasa ju ikkagi fotoaparaadi – vähemalt siis, kui pildistamine plaanis. Kaameraga telefonide valiku tipust võib aga leida juba päris kobedate pildistamisvõimetega mobiile – vaatame, kas pisikesel fotoaparaadil on põhjust oma positsiooni pärast murelikuks muutuda.

LG KU990 Viewty
Nokia N95 8GB
Samsung SGH-G600
Sony Ericsson Cybershot K850i

Esimesed digikaamerad tegid mustvalgeid pilte ning pildiresolutsioone mõõdeti sadades või tuhandetes pikslites. Selle mõõdupuu järgi on tänapäevane pildistav mobiil juba ammu kunagisele digifotokale „ära teinud“. Telefonitootjad aga sellega ei lepi ning uusimad 5megapikslised mobiilid on tõepoolest pildikvaliteedilt nn seebikarpidele kandadele astumas – paar-kolm aastat tagasi oli taoline pikslinumber vaid fotoaparaatide pärusmaa. Lisaks piltidele saab moodsate telefonidega salvestada kvaliteetset videot ning käesoleval „YouTube’i-ajastul“ pole see üldse väheoluline näitaja. Telefon on meil ju kogu aeg kaasas – isegi nigelama kvaliteediga pilt õigest hetkest on palju väärt. Samas on selge, et miniatuursesse telefoni on füüsiliselt keerukas mahutada suuremõõtmelist optikat või mehaanikat, sestap on telefonikaamera kvaliteet paratamatult seotud mobiili mõõtmete ja kaaluga.

Nagu päris
Kõik siinse võrdluse telefonid trügivad tõsiselt pisifotokate mängumaale – välimus meenutab tagantvaates rohkem fotoaparaati kui telefoni ning kasutamiselgi on sarnasused fotoaparaatidega ilmsed.
Sony Ericssoniga on võimalik teha 9 pilti sarivõttena ning välklamp on „päris“ – mitte LED-, vaid ksenoon-tüüpi; objektiivi ees on kate, mis nihkub eest vaid pildistamisrežiimis; on olemas eraldi nupud erinevatele pildistamisfunktsioonidele (välgu režiimid, pildi suurus, pildistamise režiimid jne).
Ksenoonvälk on ka LG Viewty’l, muu hulgas saab LGga teha QVGA videot kiirusega 120 kaadrit sekundis ning olemas on elektrooniline värinastabilisaator. Tehtud videolõigud saab YouTube’i „uploadida“ paari nupuvajutusega.
Nokia lipulaev N95 ei jää konkurentidele kaugeltki mitte alla – Carl Zeissi optika, elektrooniline värinastabilisaator, makrorežiim, rikkalikud andmesidevõimalused ja GPS. 8 GB sisemälu mahutab videosid ja pilte palju-palju ning nende kohe netti saatmine ei valmista probleeme.
Samsung SGH-G600lgi pole miskit häbeneda. Konkurentidest saledama telefoniga on lisaks makrore_iimile võimalus teha ka panoraampilte ning TV-väljund võimaldab tehtut eksponeerida ka suuremal ekraanil.
ISO-numbrit ning paljusid muid pildiparameetreid võimaldavad muuta kõik telefonid.

Fotoaparaati alati koju jätta veel ei tasu
Kahjuks peab siiski nentima, et hoolimata ideaaltingimustes saadavale suurepärasele pildikvaliteedile jätab kõvasti soovida just kaameratelefonide ladus fotoaparaadina kasutamine. Pärast päikseloojangut on igatahes kindlam fotoaparaat välja otsida. Teisalt – pimedas saab mobiilseid „lähi-läbupilte“ klõpsida kohati päris edukalt, näiteks K850i teravustab kottpimedas tänu LED-abivalgusele paremini kui vanemad digipeeglid.
Telefonitootjad peaksid igatahes kähku megapikslirongi hädapidurit kasutama ning rohkem panustama just terviku suutlikkusele – viis mürasevõitu megapikslit ja sellega kaasnev uimane pildifoon pole kuigi veenev argument. Ka optika osas on veidike parendamisruumi, kuid muidugi ei tasu kriitikahoos unustada telefoni puhul olulise faktorina ka hinda ja kaalu – vaevalt, et kalli „kvaliteetklaasiga“ raske ja kogukas telefon eriti konkurentsivõimeline oleks.
Disainilt on kaameratelefonid suhteliselt kopsakad – kui näiteks võrrelda SE Walkman- ja Cybershot-seeriat, siis esimene lööb välimuse poolest kahjuks „pika puuga“. Selles mõttes väärib kiidusõnu Samsungi meeldivalt õhuke kaameratelefon ning ka LG on väärikas ja peab samuti paksusega piiri.
Lõpetuseks küsimus – kas veidi parem pildikvaliteet (kui seda pakuvad pisemad-stiilsemad, aga mitte nii fotosuutlikud isendid) kaalub üles viis uimasevõitu „magepikslit“ ja kohmakama-raskema terviku? Kui telefoni käes hoides on vastuseks „jah“, siis iga valik nende nelja hulgast on absoluutselt õige otsus. Kõige „fotoaparaadim“ on Sony Ericsson, tihedalt kannul rebib „kõikvõimas“ Nokia ning stiilsetel LG-l ja Samsungil pole samuti midagi häbeneda. Igatahes päikseline reis lõunamaal tagab suure tõenäosusega kvaliteetsed fotomälestused kõigi võistlejate esituses.

Nokia N95 8GB

Hind: 11990.- liitumiseta
Mõõdud: 54 x 100 x 21 mm
Kaal: 128 g
Ekraan: 43 x 57 mm (2,8“), 16,7 mln värvi, 240 x 320 pikslit, märgi kõrgus 5 mm
Kaamera: 5 Mpx, 2592 x 1944 pikslit, VGA-videokaamera, 30 fps
Klahvid: plast, nupu suurus 13 x 6 mm
Aku: LiIon 1200 mAh, 3,7 V

Nokia N95 8GB on sisuliselt sama mudeli teine tulemine. Palju kritiseeritud ehituskvaliteet on paranenud ja mälukaardi-pesa asemele on kohe „lajatatud“ 8 GB sisemälu. N95 pole ainult kaameratelefon, vaid seade, mis sisaldab pea kõiki tehnoloogilisi saavutusi, mida miniatuursesse korpusesse õnnestub mahutada – GSM, Symbian Series 60 operatsioonisüsteem, 3G, HSDPA, WiFi, GPS, 5 Mpx kaamera, rääkimata kõigist teistest lisadest nagu video/muusikapleier, raadio, kalender jne jne.
Ning N95 fotokaamera pole lihtsalt mingi kaamera, vaid Carl Zeissi optikat kasutav ja rohkete reguleerimisvõimalustega (ISO, valgetasakaal, särikompensatsioon jm) korralik fotoaparaat. Kuid pole head ilma kübekese halvata – kogu see suurepärane funktsionaalsus nõuab kahjuks veidi kogukamat korpust kui konkurentidel.
Võrreldes eelmise N95ga, on kaamera tundlikkus paranenud ning pildikvaliteet on eeskujulik. Kui tiba norida, siis võrreldes pearivaali Sony Ericssoniga jätab detailsus veidi soovida. Suurenenud tundlikkus tähendab ka paremat videokvaliteeti. Pilditöötlusmootor kipub veidi liialdama värviküllastusega – mõnel juhul lisab see särtsakust, kuid võib kohati tunduda ka veidi sürreaalne. Muidu hea „foto-osakonna“ juurest on kahjuks puudu ksenoon-välk, aga LED teeb mis suudab.
Tervikuna on N95 muidugi nähtus omaette, selles pole mingit kahtlust – just rikkalik funktsionaalsus tõigi võrdluse kõrgeimad punktid.
Kõne heli on natuke terav ning mikrofonihelis puuduvad madalamad sagedused – see annab häälele õhukese varjundi. Aku peab vastu hästi – aga seda vaid siis, kui telefoni kasutatakse peamiselt rääkimiseks. Kui sihipäraselt multimeediamaailmas surfata, GPSi abil navigeerida, videoid vaadata ning mänge mängida, siis peab laadija igaks juhuks tagataskus olema.

Hea
Kõikvõimalikud „taskuabilise“ omadused
Optika kvaliteet
Aku vastupidavus rääkimisel

Halb
Helikvaliteet

Teistest erinev lisaväärtus
Symbian op. süsteem, GPS ja WiFi, 8 MB sisemälu

Hinne
8,9
*****

Samsung SGH-G600

Hind: 6490.- liitumiseta
Mõõdud: 48 x 103 x 16 mm
Kaal: 104 g
Ekraan: 34 x 44 mm (2,2“), 16 mln värvi, 240 x 320 punkti, märgi kõrgus 10 mm
Kaamera: 5 Mpx, 2592 x 1944 punkti, VGA-videokaamera, 30 fps
Klahvid: plast, suurus nupu 10 x 6 mm
Aku: LiIon 880 mAh, 3,7 V

Samsung SGH-G600 paistab olevat lähisugulane firma Ultra-seeria telefonidega – stiilselt õhukeses korpuses on palju sisu. Liugklapp-disain tagab suured nupud ja suure ekraani – mis Samsungil on silmatorkavalt kirgas ja selge. Telefoni ülaservas on ka väike „silm“, mille abil peaks ekraani heledus olema alati vastavuses ümbritseva valgustatusega.
Suurim miinus võrreldes konkurentidega on HSDPA puudumine – see on oluline muidugi vaid juhul, kui kiire andmeside on prioriteediks. Eestis enimlevinud EDGE on olemas.
Kaamera on suhteliselt hea, kuid siiski mitte võrdluse parim – liig palju aega kulub teravustamisele ja ka kontrastsusega telefon kokku ei hoia. Ilusad detailirohked ja kenasti fookuses on makrovõtted. Kaamera maksimaalne ISO on 800 ning pimedas peab sellele rohkem lootma kui LED-lambile, samuti on telefonil kalduvus pilte alavalgustada. Ka videopilt kipub olema suhteliselt mürarohke, kuid VGA ja 30 fps on igati korralik.
MicroSD-kaardipesa on telefoni küljel ning olemas on videoväljund teleriga ühendamiseks.
Heli kipub olema vaiksevõitu ning ka mikrofonihääl näib veidi summutatud. Nõrgas levis toimib telefon see-eest hästi ning aku vastupidavus on hea.

Hea
Kasutusmugavus
Toimimisaeg

Halb
Puudub HSDPA
Päästikuviive

Teistest erinev lisaväärtus:
Võimalus raadiost MP3-formaadis salvestada, automaatne ekraani heleduse reguleerimine vastavalt valgusele.

Hinne
8,6
****

Sony Ericsson K850i Cybershot

Hind: 8490.- liitumiseta
Mõõdud: 50 x 102 x 20 mm
Kaal: 128 g
Ekraan: 34 x 44 mm (2,2“), 262 144 värvi, 240 x 320 pikslit, märgi kõrgus 4 mm
Kaamera: 5 Mpx, 2592 x 1944 pikslit, VGA-videokaamera, 30 fps
Klahvid: plast, nupu suurus 4 x 4 mm
Aku: LiPoymer 930 mAh, 3,6 V

Kui Sony Ericssoni telefon kannab nime Cybershot, siis on selge, et tegu on fotoaparaadiga, millel ka helistamisfunktsioon. Pildistamisre_iimis omandab numbriklahvide ülemine rida fotoaparaadi tähiste ülesanded, ekraanipilt hoiab ennast sõltumata telefoni asendist alati „õiget pidi“, on kaheastmeline päästik, ksenoonvälk, objektiivikate, autofookuse abivalgustus, valitav ISO jne jne – peamiseks erinevuseks päris Cybershotist on aeglasem kiirus. Olemas on automaatne objektiivikate ja objektiivi ees veel (millegipärast) täiendav pleksiklaas. Ekraan on terav, kuid heledus ja kontrastsus muutuvad sõltuvalt vaatenurgast. Kaamera on hea, värvid ja kontrastsus loomulikud. Kasutamist raskendab numbriklahvide ja ekraani valikuikoonide väiksus.
Telefonis on ka PS-maailmast tuttava kasutajaliidesega multimeediapleier ja telefoni saab arvutiga ühendada kaasaoleva USB-kaabli abil.
Meeldivaks uuenduseks on MicroSD-kaardi võimalus ning eraldi klapp kaartide ning aku jaoks. Viimasel ajal eksperimenteerib Sony Ericsson erinevate disainilahendustega ning sellest pole jäänud puutumata ka uus K850i. Ekraani allservas on kolm puutetundlikku nuppu ning menüünupp on raamina numbriklahvide vahel. Kui menüüraam on päris nutikas lahendus hoidmaks kokku ruumi, siis puutetundlik ekraaniserv tekitab kahtlusi – telefoni kõrva ääres hoides polnud harvad juhused, kus kõne lõppedes oli ei-tea-mis-menüü aktiveerunud.
K850i on arvestatav fotoaparaat, millega on võimalik helistada ning palju muudki teha – lisaks pildistamisele. Kõlari- ja mikrofoniheli on võrdluse parim – selge ja tasakaalus, ning ka nõrgas levis on kuuldavus hea.

Hea
Kaamera ja fotoaparaadi funktsionaalsus
Helikvaliteet

Halb
Puutetundlikud valikunupud
Numbriklahvid

Teistest erinev lisaväärtus:
Asendisensor, BestPic-funktsioon (9 pilti korraga), enim „fotoaparaati“
Hinne
8,6
****

LG KU990 Viewty

Hind: ~10 000.- liitumiseta
Mõõdud: 55 x 104 x 14,8 mm
Kaal: 112 g
Ekraan: 39 x 64 mm (3“), 262 144 värvi, 240 x 400 punkti, märgi kõrgus 5 mm
Kaamera: 5 Mpx, 2592 x 1944 punkti, VGA-videokaamera, 30 fps, (QVGA-video puhul 120 fps)
Klahvid: puutetundlik ekraan, suurus 12 x 7 mm
Aku: LiIon 1000 mAh, 3,7 V

Sarnaselt Samsungile rõhub ka LG glamuurile – uus Viewty astub moefoon Prada jälgedes. Kuid erinevalt viimasest peitub „aiFõuniliku“ korpuse sees korralik annus tehnika viimast sõna – 5 Mpx kaamera, HSDPA andmeside, VGA-videokaamera ning videopleier, mis oskab muu hulgas mängida ka DivX-faile. Sarnaselt K850i-le on Viewty’l servas lüliti, millest saab valida kaamera re_iime – videokaamera, fotoaparaat või taasesitus. Objektiiv pärineb Schneider-Kreutznachilt ning on väärikalt suur, pildikvaliteet ongi hea, kuid kahjuks jääb ikkagi siinse grupi nigelaimaks. Detailid kipuvad veidi laiali valguma, kontrastsuse kallal saab norida ning samuti jätab soovida tundlikkus – aga see kehtib vaid selle võrdluse kontekstis, iga teise mobiilpildistajaga võrreldes on kvaliteet suurepärane. Muuta saab ISO-numbrit ja valgetasakaalu, valida erinevaid pildistamisre_iime ning ka ksenoon-välk on telefoni kohta igati võimekas.
Objektiivi ümber on rõngas, millest saab pildistamise ajal digitaalselt suumida, muidu saab seda rõngast kasutada menüüde ja lehekülgede kerimiseks – idee on nutikas, kuid kahjuks ei asu rõngas kõige käepärasemal kohal.
Telefon hiilgab videosalvestusfunktsioonidega – lisaks 30 fps VGA-resolutsioonile saab filmida kaadrisagedusega 120 fps (ning pärast vaadata filmitut tõelises „aeg-luubis“)! Seda küll vaid QVGA-resolutsioonis (320 x 240), aga taoline näitaja ei teeks sellegipoolest häbi ka videokaamerate maailmas ja lisab hea eksperimenteerima kutsuva lisaväärtuse. Filmitu saab lihtsalt YouTube’i üles laadida, samuti leiab telefonist valmis seatuna Google Maps-, GMail- ja Search-rakendused.
Ekraan on võrdluse suurim ja pikslirohkeim, mis muudab veebis surfamise igati heaks. Puutetundliku ekraani kasutamine tahab harjumist– teoorias toimiv „puuduta-ja-tõmba“ ei pruugi päriselt alati õnnestuda. Ekraan oskab reageerida vaid ühele puudutusele korraga – iPhone’i multitouchi ei tasu LGlt otsida.
Helikvaliteet on rahuldav – mikrofoniheli on veidi mürane-kajav ja kõlariheli pole samuti kõige puhtam, kuid see-eest nõrgemas levis kuuldavusega probleeme ei teki. Voolu tarbib LG aga kõige rohkem, seda tõestavad ka lühimad toimimisajad.

Hea
Omadused
Kasutamine

Halb
Kergesti määrduv ekraan
Võrdluse nõrgim kaamera
Helikvaliteet

Teistest erinev lisaväärtus:
Puutetundlik laiekraan, DivX-formaati mängiv videopleier, mehaaniline suumi- ja valikuratas
Hinne
8,4
****

Lisainfot leiad jaanuarikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid