5500 km Lõuna-Aafrika teedel

Lõuna-Aafrika teedel läbitud 5500 kilomeetrit veenab kiiresti, et tegu on põneva ja mitmekülgse riigiga, mille külastamisel vaid üks miinus – ta asub Euroopast väga kaugel ja kohalesõit on kallivõitu.

Eestlase seisukohast ongi kõige suurem kulu seotud kohale jõudmisega – kui juba päral, siis pole asi enam sugugi hull. Kohalik hinnatase on igati võrreldav Eesti omaga, bensiiniliiter maksab vähemgi – 5 randi ehk siis 10 krooni kandis. Tõsi, autorent on seevastu Lääne-Euroopa või USAga võrreldes kallivõitu ning vastukaaluks odavale bensiinile on vahemaad suured ja seega on suured ka läbisõidud – nii et raha kulub ikka!
Rännumehe piibel “Lonely Planet” suhtub olukordadesse LAVi teedel-tänavatel kohati paraja paranoiaga. Aga ju on ka põhjust. Ehkki endal kõik sujus ja mingeid teravaid olukordi ei tekkinud, rääkisid pea kõik kohalikud vajadusest hoida auto aknad kinni, uksed lukus, hääletajaid (keda on palju ning kelle tarvis koguni spetsiaalne hääletamist keelav liiklusmärk välja mõeldud!) mitte peale võtta jne. Enamgi veel – Johannesburgi liikluse eripärade hulka kuuluvat ka öisel ajal punase tulega ristmikest ülesõit! Kui teisi autosid parajasti ei ole, tuleb hetkeks peatuda ja kohe edasi sõita – et mitte riskida võimalusega saada foori taga röövitud! Kui seda korraks peatumise reeglit järgida, pidavat ka politsei asjaga rahule jääma. Seeläbi andvat juht mõista, et ta ikka pani foori tähele, mitte ei kihutanud sealt niisama läbi!
Röövimisohtu silmas pidades tuleb ka ristmikul teise auto taha seisma jäädes arvestada eesseisva autoga vahemaad jättes võimalusega, et äkki tuleb kähku välja keerata – seega ei tohiks teisele päris sappa võtta! Aga see kehtivat eelkõige Johannesburgi ning muude kahtlasemate paikade kohta. Ning viimastesse ei soovitata omal käel niikuinii “kolistama” minna – aga sama tõde kehtib ka Eesti kohta.
Aga Johannesburg ongi ülejäänud suurlinnadega võrreldes veidi erilisem paik. Kel vähegi võimalik, elab nagu meie Tiskres või Puki teel tõkkepuu taga eraldi kinnisvarakülas. Vahe on vaid selles, et küla on muust maailmast eraldatud mitmekordselt – tugeva tara, okastraadi ja elektrikarjuse abil ning lisaks patrullib aia ääres pidevalt mitu turvameest.

Vana hea briti värk
Briti impeeriumisse kuulumise pärandusena on LAVi liiklus vasakpoolne. Liiklusmärkidel ja teadetetahvlitel kasutatakse laialt lisaks inglise keelele ka hollandi keelest välja arenenud afrikaani keelt, samuti kohtab siin-seal mõnda kohalikku keelt, millest meil praktiliselt võimatu midagi aru saada. Muide, riigikeeli on Lõuna-Aafrika Vabariigis ei vähem ei rohkem kui 11 (hea "Miljonimängu" küsimus, tõsi, saates juba kõlanud)!
Kiirusepiirangute osas on Lõuna-Aafrika üsna demokraatlik maa. Kiirteedel ja suurel osal tavamaanteedestki kehtib kiirusepiirang 120 km/h, asulates võib sõita kuni 60 km/h kiirusega. Kihutajate vastu võideldakse automaatkaamerate abil, mis liiga kiiresti sõitvat autot välklambi sähvatusega “tervitavad” ning tehtud pildi koos trahviteatega hiljem autoomanikule postkasti saadavad. Aga ka teedel kiirust mõõtvaid politseinikke kohtab üsna sageli.
Enamik maanteid on tasuta, kuid tasuliste teelõikude arv suureneb pidevalt ning nt Johannesburgist Mosambiigi piiri äärsesse kuulsasse Krugeri rahvusparki sõites tuleb arvestada oma paarisajakroonise väljaminekuga. Raha küsitakse ka mõne tunneli läbimise eest, loomulikult tuleb kukrut kergendada mõnda paljudest rahvusparkidest sisenedes (aga need on reeglina seda ka väärt!).

Halb tee ei olegi eriti halb
Erinevalt Jaapanist või Lääne-Euroopast, kus suur osa autodest varustatud sisseehitatud navigatsiooniseadmetega, on see asi lõunaaafriklaste jaoks veel tume maa. Tõsi, arvutis töötavad teeatlased on olemas ja need on üsna täpsed. Kui arvutile veel GPS külge panna, saab kokku tõhusa abimehe. Nii on MapStudio CD-atlases olemas ka enamiku suurlinnade detailsed kaardid ja et seal on märgitud ka ühesuunalised tänavad, jõuab aadressiotsingu abil hõlpsasti kohale.
Elanikel on kohalikest oludest ja teede tähistusest mõistagi ülikriitiline arvamus ja samamoodi suhtutakse kahe välismaalase mõttesse läbida India ookeani äärsete suurlinnade Durbani ja Port Elizabethi vahe mööda riiklikku maanteed N2, pakkudes alternatiivina sõitu riigi keskel oleva Bloemfontaini kaudu. Ehkki sealseid mastaape teades ei ole 200–300 km mingi vahemaa, ei tundu ligi poole tuhande kilomeetri pikkune lisa siiski kuigi ahvatlevana. Kui mõni kohalik siiski mokaotsast poetab, et “võite ju proovida, aga siis kindlasti päeva ajal”, on otsus selge – läheme!
Nagu seda eeldada võiski, pole asi hull ühti. Tee on igati normaalses seisukorras, võrreldav igati meie Tallinna–Tartu maanteega, ning segavateks asjaoludeks on vaid kümned teeäärsed asulad ning teedel liikuvad inimesed ja loomad. Hoiatusmärki, mis teataks teedel liikuvatest pudulojustest 180 km ulatuses, me ei kohta – kujuta ette, et sõidad Tallinnast välja ning märgi mõjupiirkond kehtib Tartuni välja! Meil läks päeval sõites küll kõik hästi, aga hoiatusi tuleb siiski tõsiselt võtta – sellel nimetatud 180 km “loomateel” jäid silma nii auto ette jäänud hobuse kui suure veise korjus (ilmselt eelmise öö “saak”)… Ja ega siis vaid koduloomad probleemiks ole – kuidas suhtuks teie kiirteel ukerdavasse suurde kilpkonna (nagu kummuli pesukauss keset teed!)?
Ehkki lõunaaafriklased ise kipuvad olema suures masenduses oma teede olukorra pärast, pole eestlase vaatevinklist põdemiseks vähimatki põhjust – sellest mõnest löökaugust, mis seal mitmete hoiatusmärkidega tähistatud, ei tehtaks meil veel väljagi. Tõsi – probleeme võib tekkida kruusastel kõrvalteedel, mis selgitab asjaolu, miks lõunaaafriklase tavalisim auto on neljarattaveoline pikap (näiteks Nissan Hardbody või üllatus-üllatus – Mitsubishi Colt!). Kuival ajal (st enamiku aastast) pole viga, aga vihmade ajal muutuvad need teed tavaautodele kiiresti läbimatuteks.
Ehkki Lõuna-Aafrika on keskeltläbi üsna rikas maa (seda Aafrika mastaapides, ohtralt on muidugi ka puruvaesust – piisab pilgust teeäärsetele townshipsidele), ei peegelda seda kuigivõrd sealne autopark. Uhkete luksusautode osakaal on üllatavalt väike ning enamasti lõpeb ka uute Audide, BMWde ja Mercedes-Benzide mudelivalik vastavalt A4, 3. seeria ja C-klassiga. See-eest aga kohtab tänavatel ohtralt meie seiskohast veidraid sedaane – Ford Fiesta sedaanversiooni Ikon, sedaanidena vuravad ringi nt ka Opel Corsad ning ka uued VW Polod (Euroopas oli nn Classic eelmise põlvkonna Polo mudelivalikus). Ja loomulikult ei saa mööda minna Citygolfist – tegu on legendaarse esimese põlvkonna VW Golfiga, mida seal veidi moderniseerituna siiani toodetakse! Mineviku pärand on Durbanis asuva hiiglasliku Toyota tehase toodang – kohaliku ühistranspordi alustalaks olevad aastakümnete tagused (kuid uhiuued!) valged “microbusid” tulevad suures osas sealt. Ja omaette teema on sealsed hiigelveokid – standardid on hoopis teised kui Euroopas!

Must mees mustas öös
Aafrikale spetsiifilisem liiklusalane probleem on seotud sealse elanikkonnaga. Poliitiliselt vast mitte kõige korrektsem, kuid see-eest tõene, oli ühe kohaliku (valgenahalise) elaniku ettevaatlik kommentaar teede ääres (ja peal – seda ka kiirteedel!) liikuvate inimeste kohta. Et 99,9% tõenäosusega on tegu mustanahaliste inimestega, siis tekibki probleem – musta inimest on äärmiselt raske märgata! Ja seda isegi päeval, mis siis veel ööst rääkida! Ning mingitest helkuritest pole seal kuuldudki (paranemismärke on siiski näha – nii kannavad Johannesburgis paljud ristmikel kaubitsejad neoonrohelisi veste).

____________________________________________________________________________
Siit ja sealt:

1 Lõuna-Aafrika rand (ZAR) – pisut üle 2 Eesti krooni.

Bensiiniliiter on veidi odavam kui Eestis (kõigub 5 randi kandis = umbes 10 kr), ise tanklas püstolit puutuda ei tule ja autost väljuda samuti mitte. Lisateenusena pestakse ka esiklaas puhtaks. Miinuseks on see, et maksta tuleb sularahas.

Korralikud B&B-tüüpi väikehotellid küsivad kahekohalise hotellitoa eest umbes 300–400 randi, mittekorralikes on hinnad olulisemalt madalamad, aga igale poole ei ole sealmail soovitatav oma nina toppida…

Sissepääs rahvusparkidesse on reeglina 25–50 randi kandis.

Lisa näed siit.

Sarnased artiklid