15 aastat Tehnikamaailma03.09.2013

15 aastat Eesti ajakirjamaastikul on igati soliidne vanus. Kui Tehnikamaailm 1998. aasta septembris esmakordselt ilmus, ei osanud keegi ette kujutada, mis saab – kas „lapsuke” vajub sarnaselt paljudele teistele ühepäevaliblikatele kohe põhja või ujub välja. Täna võib täie kindlusega öelda – ujus välja ja kuidas veel!

Jah, see oli aasta 1998… Esimese TMi sünd on asjaosalistel hästi meeles ja tundub uskumatu, et sellest saab juba poolteist aastakümmet. Aga millest me tol ajal kirjutasime? Kas tollane värske number mõjub tänapäevases kiires (tehnika)maailmas juba uunikumina?

20130821_135636

Nii ja naa. Näiteks pereautode võrdlustestis olid vastamisi Opel Astra, Volkswagen Golf, Škoda Octavia, Nissan Almera, Toyota Corolla ja Citroën Xsara. Enamik nende autode järeltulijad on samade nimede all tänagi tootmises ja konkreetselt neidsamu 15 aasta taguseid uudismudeleid kohtab teedel praegugi – seega selles vallas me päris uude ajastusse justkui veel astunud ei ole.

Seitsme kuuga läks tol ajal kaubaks ligi 7000 sõiduautot (täna, 15 aastat hiljem, 12 000), tipus tegid ilma praegugi edukad Toyota, Honda ja Volkswagen. ARKis oli aga endiselt konkurentsitult kõige enam arvel Ladasid – üle 110 000. Teist kohta hoidis 45 000 autoga Moskvitš ning esimene nn lääneauto, Ford, oli 44 000 autoga alles kolmas.

Elektroonikarubriiki lugedes on maailm küll hoopis enam muutunud. Autoraadiote võrdlustest pole enam üldse teema – varaste hirmus kaasavõetavate paneelidega „sahtlid” on tänastel autodel puhtalt friikide pärusmaa.

Tehnikamaailma avanumbri autorite seas olid lisaks TMi oma inimestele akadeemik Anto Raukas, aastaid ajakirja Motomaania välja andnud Kullo Kabonen ja üllatus-üllatus – tol ajal ETA palgal olnud tänane Autolehe peatoimetaja Kristjan Sooper, kes tegi intervjuu Eesti autospordi grand old man´i Uno Aavaga ja vaagis võimalusi Estonia vormelitehase ellujäämiseks.

1998. aastal tegi esimesi samme rahvusvahelises autospordis noor kardisõitja Marko Asmer, USAs jätkas võidusõidukarjääri üks viimaseid eestlastest NSV Liidu meistreid Rain Pilve. Ülihea aasta oli soomlastel – Mika Häkkinen tuli Michael Schumacheri ees esmakordselt F1-maailmameistriks ning autoralli MM-l sai esikoha endalegi ootamatult Tommi Mäkinen (ootamatult seepärast, et keegi ei osanud ennustada, et Carlos Sainzi Toyota mootor vaid 350 m enne hooaja viimase ralli finišit kokku jookseb ja end juba võitjaks pidanud hispaanlane tee äärde jääb…).

1998. aastal ilmunud neljas Tehnikamaailma numbris jõudsime kirjutada ka sel aastal esimese mooduli orbiidile lennutanud rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS (pakub ainest kirjutamiseks ka selles ajakirjanumbris), VW Põrnika tagasitulekust ja 40. sünnipäeva tähistanud Citroën 2CV-st ehk Inetust Pardipojast. Tutvustasime uut operatsioonisüsteemi Windows 98 ning teavitasime sellestki, et mobiiltelefon on Eestis tervelt 12% elanikest!

Meenutuseks, et vingemateks telefonideks olid tol ajal Nokia 6110, Philips Genie, Bosch GSM-COM 607, Ericsson GH688 jt ning mingist nutiajastust ei osatud siis veel unistadagi (tõsi, esimesed viited sellele olid täheühendi UMTS kujul siiski juba olemas). Aga millest me räägime, kui vanu kaustu lapates selgus, et sel ajal tuli meie tollasel elektroonikaspetsialistil Olavi Kärsnal lugejatele alles selgitada, mis imeasjad on DVDd ja mida kujutavad endast digitaalsed fotoaparaadid!

Olid ajad… Aitäh kõigile – nii lugejatele, tellijatele kui kaasautoritele ja muidugi kõik need aastad (!) koos püsinud Tehnikamaailma toimetusele töötajatele 15 sisuka aasta eest! Aastal 2028 vaatame samamoodi tänasesse päeva ja imestame, kas see tõesti oli vaid (juba?) 15 aastat tagasi…

Sarnased artiklid